Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaubavahetus Venemaaga toppab endiselt
Eesti kehtestas sõidukiga Venemaale suundujatele eelbroneerimisega tasulise piiriületuskorra, kaubasaatjate sõnul see kuidagi piirületusaega ei kiirenda, mistõttu võib sellega seonduvaid lisakulutusi nimetada ka ebamõistlikuks.
Uus piiriületuskord lahendab olukorra, kus veokite saba maantee pervel teosammul Venemaa poole liikus ja annab autojuhtidele ootealadel ja veokiparklates võimaluse inimlikult oma piiriületuskorda oodata, kuid kogu protsessi ei muuda see kiiremaks.
"See kindlasti tekitab meelehärmi, kui see ei muuda midagi. Ei ole muidugi vähe tähtis, et klientide kaup on paremini turvatud kui kuskil võsas seistes, kuid sellest on muidugi palju räägitud, et tegelik probleem on piiriületuses kui sellises, praegu ei toimu võitlust põhjusega, vaid tagajärgedega," ütles uue korra kohta ekspedeerimisfirma ASi CF&S Estonia tegevjuht Kuno Väin. "Piiriületuskorra üle tuleks läbirääkimisi pidada Venemaaga, sest on ebanormaalne, et veokid seisavad 4-5 ööpäeva järjekorras, vahet ei ole, kas seisavad seisuplatsil või tee ääres, see ei oma tähtsust. Piiriületus ise on nende hädade ja maksude põhjustaja," nentis ta.
Väikesed summad kuhjuvad kliendi kaela. Ehkki piiriületuse eelbroneerimisele kuluvad maksud on miniatuursed ning ka ooteplatsi hind ei oma märkimisväärset protsentuaalset osakaalu veo hinna kogukulust, tuleb see Väina sõnul tõenäoliselt kõik ikkagi kliendil kinni maksta.
"Kui me arvestame transpordi keskmise hinna Tallinnast Moskvasse, kuhu suurem osa veoseid läheb, siis on 14 eurot suhteliselt väike summa protsentuaalselt. Aga kõiksugused kallinemised - kütus, tööjõud või teemaksud, see kõik tuleb põhimõtteliselt kliendi taskust. Eks turg reguleerib ise selle asja paika, kui palju siis konkurentsi tingimustes võtab kulusid enda kanda autovedaja," arutles Väin.
Ta lisas, et viimane on muidugi vähetõenäoline, et autovedaja selle enda kasumist ära annab. "Viidatakse erinevatele maksuregulatsioonidele ja kasseeritakse see kliendi taskust sisse. Eks ta niimoodi toimibki," vastas Väin küsimusele, kellel tuleb uuest korrast tingitud lisakulud kinni maksta.
Valio Eesti ekspordijuht Elar Ollik tunnistas, et ei ole kehtima hakanud korraga eriti kursis, mistõttu ei teadnud ka, kas veofirma küsib lisakulutused tootja käest. "Ilmselt on veel vara öelda," sõnas Ollik, kelle sõnul on ettevõttel sõlmitud pikaajalised veolepingud. Kuid laiemalt uut korda hinnates ütles Ollik, et kõige kurvem on asja juures see, kui tekivad lisakulud, kuid sisuliselt piirijärjekord ei muutu, vihjates samuti piiriületus ajale.
"Eesmärk oleks ju see, et piirist saaks üle kiiresti, 2-5 päevaga," lausus Ollik ja lisas, et kui uus kord aitaks piiriületuse aega vähendada, on tehtavad lisakulutused mõistlikud. "Muidugi hea, et midagi tehakse sealse olukorra parandamiseks," võttis Ollik teema kokku.
Peaasi, et süsteem ennast õigustaks. Rakvere Lihakombinaadi logistikadirektor Tarmo Rei, kelle sõnul saadavad nemad iga nädal keskmiselt ühe veokitäie kaupa Venemaale, ei olnud samuti kursis uuest korrast tingitud lisakulutustega. Kuna kauba veo tellib ning tasub tellija, ei osanud ta öelda, kas ooteala ja broneeringu tasu sisaldub veo hinnas.
Selle kohta, mida arvata uuest süsteemist ning kas see ennast üldse õigustab, vastas Rei, et ei oska öelda ei nii ega naa. "Ma loodan kindlasti, et kui midagi juurutati, tehti eelnevalt ka analüüsid ja seetõttu peaks küsimused olema selgelt lahendatud. Ma siiralt loodan, et see süsteem ennast õigustab," ütles Rei.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele