Autor: Jaana Pikalev • 23. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kümme liikmesriiki ei ole suutnud viia siseriiklikke õigusakte direktiiviga vastavusse, nende seas ka Eesti. Lisaks Eestile ei ole kohustust täitnud Austria, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa ning Ühendkuningriik – kõigile neile liikmesriikidele andis Euroopa Komisjon kaks kuud olukorra parandamiseks. Juhul kui liikmesriigid ei suuda õigusnorme vajalikul moel muuta, võib komisjon pöörduda Euroopa Kohtu poole.

Direktiivi eesmärk on suurendada Euroopa raudteetranspordisüsteemi turvalisust ning sellega nähakse ette õiguslik alus veeremi hooldust käsitlevale ühisele raamistikule. Liikmesriigid pidid direktiivi oma siseriiklikku õigusesse üle võtma 24. detsembriks 2010 ja teavitama komisjoni riigisisestest rakendusmeetmetest.

Direktiivi ühe olulise sättega nähakse ette, et hoolduse eest vastutavale üksusele antud sertifikaat kehtib kõikjal Euroopa Liidus. Nimetatud sättega tunnustatakse hoolduse eest vastutavate üksuste võrdsust ning selle eesmärk on suurendada kogu ELis raudteede turvalisust ja tagada raudteesüsteemi koostalitlusvõime.

Direktiivi rakendamata jätmine takistab vajaliku turvalisustaseme saavutamist. See ei mõjuta mitte ainult neid liikmesriike, kes ei ole direktiivi veel rakendanud, vaid ka kogu Euroopa ühtset raudteepiirkonda tervikuna.

Kui nimetatud liikmesriigid oma õigusakte kahe kuu jooksul ei kohanda, võib komisjon pöörduda Euroopa Kohtu poole.