Eile alanud Tallinna Sadama kruiisilaevade hooaeg toob siia enam kui 300 alust ja 420 000 turisti. Sadamat külastavate aluste seas on ka maailma suuremaid aluseid Queen Elizabeth.
10 kruiisilaeva külastavad Tallinna sel aastal esimest korda, nende hulgas on näiteks Costa Cruises laev „Costa Passifica,“ Aida Cruises laev „Aidasol,“ aga ka Cunard Line laev „Queen Elizabeth.“ Viimane, enam kui 2000 reisijat mahutav alus, peatub Tallinnas kolmel korral.
Tallinna Sadama teatel on Läänemerele tulemas ka teisi uusi kruiisioperaatoreid: Seadream Yacht Club külastab oma luksusliku kruiisijahiga Läänemerd, sealhulgas nii Tallinna kui Saaremaad .
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hooaeg kestab 4. oktoobrini. Saaremaad külastavad kruiisilaevad sel aasta 13 korda, kümnel korral silduvad nad Saaremaa sadamas.
Esimest korda saab sel aastal Tallinna Sadamast ka nõnda nimetatud „turnaround“ sadam ehk kruiiside algus- ja lõpp-punkt. Kruiisifirma Happy Cruises pakub esmakordselt kruiise Läänemerel ning teostab oma laeva „Gemini“ reisijate vahetuse just Tallinnas. Hispaanlastest kruiisituristid saabuvad Tallinnasse ja lahkuvad Tallinnast lennukitega viiel korral suve jooksul.
Saaremaale on 2011. aastal oodata 13 kruiisilaevakülastust ligi 8000 kruiisituristiga. Saaremaale tulevad sel hooajal seitse erinevat kruiisifirmat kaheksa erineva laevaga, millest nelja firma laevad peatuvad Saaremaal esmakordselt. Esimene laev - Fred Olsen Cruises`i „Balmoral ” - saabub Saaremaa sadamasse 17. mail.
Seotud lood
Tänavu suvel külastab Tallinna maailma suuremate ja luksuslikemate kruiisialuste hulka kuuluv Queen Elizabeth. Enam kui 2000 reisijat mahutav alus peatub siin kolmel korral.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.