Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna Sadam teenis mullu 663 miljonit krooni kasumit
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas esmaspäeval AS-i Tallinna Sadam eelmise aasta majandusaruande, mille kohaselt kasvas ettevõtte kasum 663 miljoni kroonini.
Aasta varem oli ettevõtte kasum 408 miljonit krooni.
Ettevõtte käive kasvas 2010. aastal üheksa protsenti ja ulatus 1,358 miljardi kroonini. Kokku investeeris kontsern mullu 446 miljonit krooni, millest peamine osa kulus Muuga sadama idaosa arendamisele.
Sadama mullune kaubamaht ulatus kokku 36,65 miljoni tonnini, mis on 16 protsenti rohkem kui aasta varem. Sadamat läbinud reisijate arv kasvas eelmisel aastal 2009. aastaga võrreldes üheksa protsenti ja jõudis 7,915 miljoni reisijani, mis on kõigi aegade rekord. Kõige enam liikus reisijaid Tallinn–Helsingi liinil.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Riigile maksis Tallinna Sadam eelmisel aastal dividende koos tulumaksuga 189,9 miljonit krooni.
Riigile kuuluv AS Tallinna Sadam on Eesti suurim kauba- ja reisisadamate kompleks, kelle alla kuuluvad Vanasadam, Vanasadama jahisadam, Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Paljassaare sadam, Saaremaa sadam. Oma kaubamahult on Tallinna Sadam Läänemere idakalda sadamate seas kolmandal kohal Primorski ja Peterburi järel.
Tallinna Sadama käive kasvas teenis tänavu esimeses kvartalis kümnendiku võrra kasvanud ehk 23,8 miljoni eurose käibe juures 13,1 miljonit eurot puhaskasumit, mis ületas eelmise aasta võrdlusperioodi näitajat 25 protsendiga.
ASi Tallinna Sadam nõukogu kinnitas oma tänasel koosolekul ettevõtte 2010. aasta majandusaasta aruande, mille kohaselt kujunes 2010. aasta ASi Tallinna Sadam jaoks läbi aegade rekordiliseks kõigi olulisemate finantsnäitajate poolest – rekordiline müügitulu, rekordiline puhaskasum ja rekordiline EBITDA.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.