Autor: Jaana Pikalev • 13. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2011. aasta I kvartalis veeti Eesti Raudtee taristul kaupu kokku 8,59 miljonit tonni, mis oli 14% rohkem kui aasta varem. Märtsikuu veomaht ulatus 2,93 miljoni tonnini, ületades eelmise aasta märtsi ligi 11%. Kuigi käesolevaks aastaks ootas ettevõtte kaubamahtude kerget langust, sest prognoosis, et Ust-Luga sadam saab osa mahtudest endale, on raudtee suutnud kaotatud mahu tasa teha.

"Oma prognoosides olema reeglina konservatiivsed. Aasta alguses eeldasime, et Ust-Luga sadama naftaterminal läheb käiku ja masuudivood läbi Eesti vähenevad ja lootsime, et leiame teisi kaupu nende asemele," rääkis Simmermann. Ta lisas, et suures plaanis nii on ka läinud. "Kui eelmisel aastal tuli esimeses kvartalis iga päev läbi Narva jaama Kirishi naftatehasest kuus rongi masuudiga Tallinna Sadamasse siis sellel aastal ainult kolm, ülejäänud on saanud omale Ust-Luga sadam. Samas oleme saanud juurde Venemaa teistest naftatehastest kaupa kahe rongi jagu päevas," selgitas ta. Simmermanni sõnul jätkub tänavu Valgevene suunal mullu alanud masuuti ja toornafta vedu, mida on kahe rongi jagu päevas.

Märtsis veeti raudteel naftat ja naftasaadusi 2,02 miljonit tonni ning veomaht kasvas 7,8%. Teisel kohal oli põlevkivivedu 0,55 miljoni tonniga, mis võrreldes eelmise aasta märtsiga oli ligi 74% rohkem.

Kolme kuuga on raudteel veetud naftat ja naftasaadusi 5,86 miljonit tonni ehk 11,9% rohkem kui mullu. Põlevkivi veomahud on kasvanud 70%, ulatudes 1,61 miljoni tonnini.

Samas on langenud väetiste ja kivisöe veomaht. Väetisi veeti 0,43 miljonit tonni, mis oli 15% vähem ja kivisütt 0,14 miljonit tonni, mis oli üle 69% vähem kui eelmisel aastal. "Seoses poliitiliste piirangutega Venemaal ei saa söe- ja väetise vedajad piisavalt laadimisplaani läbi Eesti vedamiseks ja sellest ka nende mahtude vähenemine," põhjendas mahtude langust Simmermann.

Üle 0,1 miljoni tonni veeti kolme kuuga veel puistekaupu ja keemiakaupu. Mõlema veomahud suurenesid mõnevõrra.

Transiitvedudes liikus esimeses kvartalis 6,42 miljonit tonni kaupu ning veod suurenesid 4,1%. Oluliselt kasvas kohalik vedu, kus veeti 1,73 miljonit tonni ehk 70% rohkem kui aasta tagasi. Viimane on saavutatud tänu põlevkivi mahtude kasvule käesoleval aastal. Importveod kasvasid 36%, olles kokku 0,29 miljonit tonni ja eksportveod 12%, kokku veomaht 0,15 miljonit tonni.

Konteinervedudes liikus esimeses kvartalis 8 046 TEUd, mis oli mullusest veomahust 74% suurem. Märtsis veeti sellest 3001 TEUd.  Konteinervedude kasv on seotud peamiselt Venemaa ja suures osas Moskva piirkonna tarbimise suurenemisega, märkis Simmermann, kelle sõnul on tänased veomahud Moskva suunal  tõusnud suuremaks kui Eesti Raudtee enne majanduskriisi vedas.

Samas on märtsikuus tehtud kõigi aegade rekord 3001 TEU-d tegelikult ainult 30 konteinerrongi, mis teeb keskmiselt ühe konteinerrong päevas. "Raudtee võimekus konteinerrongide vedamisel on täna 10 korda suurem. Läbilaskevõimet piiravaks  asjaoluks on praegu Muuga sadamas konteinerite vagunitele laadimine," põhjendas Simmermann. Ta lisas, et hetkel kasutatava tehnoloogiaga on võimalik laadida keskmiselt 1,5 konteinerrongi päevas. Koostöös  kõigi osapooltega, kes on seotud konteinerite veoga Muuga konteinerterminalis, on plaan muuta tehnoloogiat ja töökorraldust selliselt, et aasta lõpus oleks võimalik laadida juba kolm konteinerrongi päevas.