• 03.04.11, 11:28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mullu võtsid Eesti Lootsi lootsimisnumbrid suuna üles

Kui veel 2005. aastal teostas Eesti Loots üle 18 500 lootsimise aastas siis 2006. aastast hakkasid numbrid järjest kahanema. Nüüd 2010. aasta kokkuvõtteid tehes on näha, et lootsimisnumbrid on taas tõusma hakanud, küündides aasta lõpus 11 439-ni.
Mis põhjustas lootsimisnumbrite languse 2006. aastal? „Esimene langus oli seoses seaduse muudatusega ehk enne seda oli nii, et kõik välismaised reisilaevad nagu Silja Lined ja Viking Lined pidid võtma lootsi,“ rääkis Eesti Lootsi juhatuse liige Aivo Pitk. Ta lisas, et lootsi eksamile sai tolle aja seaduse järgi minna vaid siis kui eesti keele eksam oli tehtud.
„Seaduse muutuse järel võis aga (lootsi-toim.)eksamile tulla, kui eksamikomisjon leidis, et keelest saadakse piisavalt aru. Kõikidele soomlastele ja rootslastele anti kiiresti keeleõpet ja nad tegid lootsieksamid ära ning nüüd ei pidanud nad enam lootsi võtma. See oligi esimene suurim langus,“ selgitas Pitk 2006. aastal toimunud lootsimiste arvu langust.
2008. aastaks olid lootsimisnumbrid 2006. aastal teostatud 16 693-lt kukkunud 13 393-ni. „2008. aastal algas masu ja nüüd 2010. oli esimene aasta, kui hakkas jälle kaubavedude tõus,“ rääkis Eesti Lootsi juhatuse liige.
Tema sõnul on loots logistikasektori ots nii ekspordi kui impordi suunal ja kaubavahetuse käekäik peegeldub otseselt lootsimiste arvus. „Me arvame, et ka sel aastal tuleb umbes 15% tõusu. Seda lubavad aasta esimesed kuud,“ lisas ta.
Pitki sõnul tuleb varsti ka nn näiline kaubavahetuse suurenemine, mis on tingitud karmist talvest, mis kohati Venemaa sadamad sulges. „Venemaa sadamad on kinni ja kaup koguneb. Kui jää ära läheb siis tuleb hirmus pauk,“ näitlikus ta lootsimiste arvu kasvu. Pitk on optimistlik ja usub, et lootsimiste arv kasvab ka edasipidi.  
 

Seotud lood

  • toostusuudised.ee
  • ST
Sisuturundus
  • 17.01.25, 16:09
Kas elektriauto ja hübriidajamiga sõiduk saavad olla samas hinnaklassis?
Saavad, vähemasti uue Opel Frontera näitel, mille korral on hübriidajamiga sõiduki (GS-varustuses) ja soodsaima täiselektrilise versiooni hinnaerinevuseks vaid 900 eurot. Kui te ei usu, siis minge ja uurige lähimas Opeli esinduses ise järele. Lisaks leiate sealt teisegi Opeli linnamaasturite alase uudise, milleks on auhinnatud Grandlandi teine põlvkond.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele