Esmaspäeval sõlmivad siseminister Marko Pomerant OÜ Girf juhatuse esimees Hannes Plintega halduslepingu, millega luuakse uus piiriületuse infosüsteem, mis peaks pikki ootejärjekordi leevendama.
Varem on logistikauudised.ee kirjutanud, et leping tähendab võitjale 12,5 miljoni kroonist (ehk veidi alla miljoni euro jäävat) tulu aastas.
Uus kord võimaldab piiriületuse aega paremini planeerida ning kaotab vajaduse oodata piiriületust elavas järjekorras, öeldakse ministeeriumi teates.
Pikkade sõidukijärjekordade probleemi leevendamiseks Venemaa piiril algatas siseministeerium 2010. aasta kevadel riigipiiri seaduse muutmise, millega loodi võimalus uue korra kehtestamiseks. Uus piiriületuse haldamise kord hakkab kehtima käesoleval aastal kõigis kolmes idapiiril asuvas maanteepiiripunktis: Narva, Koidula ja Luhamaa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Maanteepiiripunktides võetakse kasutusele ühtne piiriületamise ootejärjekorra infosüsteem ning rajatakse piiripunktide juurde kuuluvad ootealad. Loodavat süsteemi saavad kasutada kõik piiriületajad sõltumata, millises riigis nad elavad või mis liiki sõidukit kasutavad. Teenust hakatakse osutama eesti, inglise ja vene keeles.
Siseministeeriumi poolt väljakuulutatud avalikul konkursil piiriületuse ootejärjekorra süsteemi looja ja haldaja leidmiseks tunnistati edukaks Girf OÜ. Sõlmitava halduslepingu järgi on Girf OÜ ülesanne tehniliselt realiseerida, majutada ja hallata piiriületamise ootejärjekorra andmekogu, pakkudes teenust Narva, Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunktides.
Halduslepingu kohaselt peab OÜ Girf olema valmis teenust pakkuma alates 1. augustist 2011. a. Leping kehtib 5 aastat.
Maanteepiiripunktis piiriületuse järjekorra koha võtmise eest võib hanke võitja võtta 25 kroonini ulatuvat tasu. Riigi andmeil ostetakse aastas 600 000 järjekorrakohta, mis annab aastaseks tuluks 12,5 mln krooni.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.