Põhjus oli ka see et Eesti pangad hakkasid laopidajatele vastuvõtmatult võlaõigusseadust tõlgendama, soovides omad riskid maandada laopidajate arvel.
"Tekib olukord, kus kaup müüakse võlgade katteks maha ning pank kui kauba uus omanik on eelkõige mures oma raha pärast ja teises järjekorras saab oma kulud kaetud, kui raha jääb, laopidaja, kes on teinud kulutusi kauba ladustamisel," selgitasid Arumeel ja Melles. "Nüüd on nende tingimuste alusel õigus laopidajal kaupa kinni pidada ning esmalt kaetakse laopidaja kulud ja siis alles ülejäänute omad."
Pank tuleb mängu ka seoses laokirjaga. Sellele on pühendatud terve üldtingimuste II peatükk, mille järgi on nüüd nüüd kolm osapoolt - kaupa ladustav laopidaja, kolmandalt osapoolelt ehk pangalt laenu saanud kauba omanik ja pank.
"Selline mudel toimub mujal maailmas juba edukalt üle 50 aasta, kuid Eestis on veel üsna uus. Üldtingimuste kohaselt maandatakse riskid selliselt, et ladustaja ei anna kauba omanikule kaupa välja enne, kui pank on seda aktsepteerinud ehk klient on talle väljaviidava kaubakoguse eest tasunud. See osa puudutab just kaupu, mida Eestis ladustatakse ja viiakse kolmandatesse maadesse," lisas Melles.
Et laondus on tihti rahvusvahelise kaubavahetuse osa, kasutavad Eesti laopidajad nüüd Euroopa laopidajatega analoogilisi mängureegleid, lihtsam on sõlmida lepinguid klientidega väljaspool Eestit ja saada oma tegevusele kindlustust.
Ettevõtted tingimuste vajalikkuses siiski üht meelt ei ole. Näiteks Via3Li tegevjuht Elmer Maas leiab, et ei oska enda ärile neist kasu või kahju näha. "Usun, et üldtingimustest on abi alustaval ettevõtjal või tudengitel, et ennast teemaga kurssi viia," lisas Maas.
Seni lähtus ettevõte tema sõnul lepingute sõlmimisel ühelt poolt kliendi nõudmistest ja vajadustest ning teisalt seadusega ette nähtust, näiteks toidu- ja veterinaarameti nõuded toiduainete käitlemisele. "Ettevõttesiseselt lähtume oma tegevuses ISO 22 000 raames enesele kehtestatud reeglitest," lisas Maas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pool aastat tagasi kehtima hakanud ladustamise üldtingimused, mis panevad paika kaubaomaniku, laopidaja ja panga vahelised suhted, on tekitanud küsimusi vastutuse piiride osas, kuid enamasti on kliendid uued reeglid omaks võtnud.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.