Autor: Väinu Rozental • 5. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Mõistagi tahaksid suurfirmad näha seaduses oluliselt kõrgemat tagatise suurust, kuid tagatise suurus ei tohi takistada ausat konkurentsi,“ lisas Simson.

Äripäeva reedene kaanelugu rääkis, milliseid skeeme pidi jõuab vedelkütus jaeturule. Teemast ajendatuna esitas Äripäev riigikogu rahanduskomisjoni mitmele liikmele päevaküsimuse, kas 100 000 eurot tagatisena on piisav summa, et kütuseturul korda luua?

Simsoni kinnitusel on keskerakonna fraktsioon teinud eelnõusse muudatusettepaneku, et tagatisest on vabastatud kütusemüüjad, kes omavad vähemalt ühte jaemüügiga tegelevat tanklat. „Kütusefirma, kellel on olemas toimiv tankla, on investeerinud oma tegevusse, mistõttu on tal huvi antud tegevusalal tegutseda ning tõenäosus, et tegemist on „riiulifirmaga“ on väike,“ põhjendas Simson muudatusettepanekut. „Veel olulisem on aga see, et selle muudatusega tagatakse maapiirkondades väiketanklate säilimine, mis muidu oleksid uue seaduse jõustumisel oma tegevuse lõpetanud.“

Riigikogu rahanduskomisjon algatas eelmise aasta detsembri keskel eelnõu „Vedelkütuse seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seadus“. Praeguse eelnõu kohaselt hakatakse alates 1. aprillist nõudma miinimum 100 000 euro suurust tagatist kõigilt kütuse müügiga tegelevatelt firmadelt. Väikeste kütusemüüjate arvates käib tagatisraha nõudmine neile üle jõu ja suuremate kütusemüüjate arvates on 100 000 eurot liiga vähe.