"Ega meie kõige suurem õnnetus ei olegi rasked olud lahel, vaid ametkonnad," märkis jäävangis Pärnu Sadama juhatuse liige Mati Einmann. Tema sõnul peaksid ametkonnad mõistma, et eksport on üks majandust edasi vedavaid mootoreid.
"Pärnu sadama kaudu liigub 50% Eestist eksporditavast ümarpuidust, turbast sama palju, puidugraanul, brikett ja muud kaubad peale selle," vahendas ERR sadama juhti. "Ei ole võimalik katkestada eksporti, sest ettevõtjad on näinud suurt vaeva, et sõlmida lepingud kauba müügiks, on kokku lepitud tarnetähtajad. Kui nad rikuvad seda, siis järgmisel aastal öeldakse, et te olete ebakindel partner ja me ei arvesta teiega, me ostame selle kauba Lätist, Leedust või Venemaalt," kirjeldas Einmann võimalikke tagajärgi.
Einmann lisas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad on Pärnu sadama murede suhtes asjalikult ja mõistvalt häälestatud.
Seotud lood
Raskete jääolude tõttu Liivi lahel on Pärnu sadama töö tõsiselt häiritud ning eile veeteede ametis peetud nõupidamisel jäi lahtiseks, kas pärnakad saavad loota abijõule.
Jäävangistuse probleem Pärnu sadamas saab leevendust 10. veebruaril, kui sinna jõuab appi lisalaev.
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.