"Ega meie kõige suurem õnnetus ei olegi rasked olud lahel, vaid ametkonnad," märkis jäävangis Pärnu Sadama juhatuse liige Mati Einmann. Tema sõnul peaksid ametkonnad mõistma, et eksport on üks majandust edasi vedavaid mootoreid.
"Pärnu sadama kaudu liigub 50% Eestist eksporditavast ümarpuidust, turbast sama palju, puidugraanul, brikett ja muud kaubad peale selle," vahendas ERR sadama juhti. "Ei ole võimalik katkestada eksporti, sest ettevõtjad on näinud suurt vaeva, et sõlmida lepingud kauba müügiks, on kokku lepitud tarnetähtajad. Kui nad rikuvad seda, siis järgmisel aastal öeldakse, et te olete ebakindel partner ja me ei arvesta teiega, me ostame selle kauba Lätist, Leedust või Venemaalt," kirjeldas Einmann võimalikke tagajärgi.
Einmann lisas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad on Pärnu sadama murede suhtes asjalikult ja mõistvalt häälestatud.
Seotud lood
Raskete jääolude tõttu Liivi lahel on Pärnu sadama töö tõsiselt häiritud ning eile veeteede ametis peetud nõupidamisel jäi lahtiseks, kas pärnakad saavad loota abijõule.
Jäävangistuse probleem Pärnu sadamas saab leevendust 10. veebruaril, kui sinna jõuab appi lisalaev.
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.