Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pärnu Sadam: jääst hullem õnnetus bürokraatia
"Ega meie kõige suurem õnnetus ei olegi rasked olud lahel, vaid ametkonnad," märkis jäävangis Pärnu Sadama juhatuse liige Mati Einmann. Tema sõnul peaksid ametkonnad mõistma, et eksport on üks majandust edasi vedavaid mootoreid.
"Pärnu sadama kaudu liigub 50% Eestist eksporditavast ümarpuidust, turbast sama palju, puidugraanul, brikett ja muud kaubad peale selle," vahendas ERR sadama juhti. "Ei ole võimalik katkestada eksporti, sest ettevõtjad on näinud suurt vaeva, et sõlmida lepingud kauba müügiks, on kokku lepitud tarnetähtajad. Kui nad rikuvad seda, siis järgmisel aastal öeldakse, et te olete ebakindel partner ja me ei arvesta teiega, me ostame selle kauba Lätist, Leedust või Venemaalt," kirjeldas Einmann võimalikke tagajärgi.
Einmann lisas, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad on Pärnu sadama murede suhtes asjalikult ja mõistvalt häälestatud.
Raskete jääolude tõttu Liivi lahel on Pärnu sadama töö tõsiselt häiritud ning eile veeteede ametis peetud nõupidamisel jäi lahtiseks, kas pärnakad saavad loota abijõule.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.