Nordea: kasv tõmbab sel aastal hinge

„Tugevale kasvule pöördub euroala majandus prognoosi kohaselt 2012. aastal. Eestil on õnne, sest meie peamiste kaubandusparterite majanduskasv püsib Euroopa kiireimate seas. Edasine investeeringute kasv Euroopas toetab ka meie eksporti. Prognoosime Eestile ligi 4% majanduskasvu nii käesolevaks kui ka järgnevaks aastaks“, kommenteeris Palm.

Seni on taastumine sõltunud eelkõige välisnõudlusest ja maailmamajanduse kasvust tervikuna. Muuhulgas on Eesti lõiganud kasu Põhjamaade tiigrite majanduskasvust, mille eestvedaja on olnud Rootsi. Rootsi on saanud kogu OECD näidisriigiks poliitika ja majanduse juhtimises.

Eesti III kvartali eksport jõudis 2008. aasta tipptasemeni, tehes tasa majanduslanguse-aegse ligi 25%lise languse. See viitab tootmisvõimsuste  kasvule eksportivas sektoris. On selgeid märke, et Eestile sarnase kõrgema ekspordi ja tööstustoodangu kasvuga kaubanduspartnerid (sh Põhjamaad ning Saksamaa) panustavad järgnevatel aastatel investeeringute kasvule. Kasvavad investeeringud eelkõige masinatesse ja seadmetesse. Eesti majanduskasvu tagamiseks taastub investeeringute kasv eeskätt eksportivas sektoris. 

Majapidamiste nõudlust piirab tööjõuturu nõrk olukord. Samas on positiivne tarbijate suhteliselt kõrge kindlustunne, töötuse vähenemine ning palgakasvu pöördumine kergele tõusule. Järgneval paaril aastal jätkab tööpuudus tõenäoliselt ühtlast vähenemist, samas kiiret paranemist pärsib lõhe tööjõu nõudluse ja pakkumise vahel. Oluliseks proovikiviks on pikaajalise töötuse vähenemine.

Globaalse majanduse riskiteguriks on kasvav inflatsioon, mis lisaks arenevatele turgudele mõjutab negatiivselt ka arenenud riikide tarbijat. Sarnaselt euroalale on Eestis oodata inflatsiooni kiirenemist, mida mõjutab suuresti energia, tooraine ning toiduainehindade tõus. Nordea keskse stsenaariumi kohaselt õnnestub siiski aasta teises pooles inflatsiooni aastakasvu tempot alandada. Eesti puhul on täiendav risk, sest taastuvas majanduses võib tekkida sisemaine surve hindadele, kuid töötuse määra aeglane vähenemine ning euroala keskmisest tagasihoidlikum palgakasv piiravad hinnasurveid. Lähiaastateks ootame inflatsiooni kasvu  3% piirimail.

Pärast kolme järjestikust kvartalipõhist kasvu, on Läti majandussurutis lõpuks möödas. III kvartali majanduskasv üllatas positiivselt. Sarnaselt Eestile on  peamiseks kasvumootoriks olnud eksport, mis on saavutanud peaaegu majanduslanguse-eelse taseme. Stabiliseerunud on ka tarbimiskulutused ja investeeringud. Kasvu tagamisel muutub üha olulisemaks sisenõudlus, kuid seni on olukord tööturul endiselt habras ning tarbimist piirab madal kindlustunne. Tööturu olukorra paranemine saab olema aeglane. Majanduskasvu piirab ühtlasi vajadus piirata eelarvedefitsiiti. 2011. aasta eelarve puudujäägiks on planeeritud 5,4%. IMF ja Euroopa Liit ootavad täiendavate strukturaalsete reformide läbiviimist.

Leedu majanduse taastumine muutub tasahilju laiapõhjalisemaks. Kriisieelse taseme taastanud ekspordi kõrval võis III kvartalis täheldada märkimisväärset  investeeringute hoogustumist. Ka laovarud on kasvamas. Sisemajanduse olukorra paranedes ootame järgmisel kahel aastal majanduse aastakasvu kiirenemist 3%ni, mis jääb sarnaselt  kõigi Balti riikidega alla kriisieelsetele  tasemetele.

Eesti ekspordile tuleb kasuks Venemaa kiire majanduskasv. Kuigi Venemaa II poolaasta majanduskasvu osas valmistas pettumuse põllumajandussektori üle 20% kokkutõmbumine, on majanduse hoog taastumas jõuliselt kasvavate investeeringute ja sisetarbimise toel. Kiire laenukasv, kriisitasemega võrreldes märkimisväärselt alanenud intressid ning reaalpalga kasv toetavad sisenõudluse kasvu. Eksporti  veab oodatav nafta hindade kasv.