Kütusemüüjate maksupettuseid peatav eelnõu läks teisele lugemisele

Äripäev kirjutas 2009. aastal, et väikeste soiku jäänud ehitusfirmadega on käima läinud uudne äri - ettevõtted müüakse, uued omanikud ajavad kärmelt korda vajalikud paberid ja alustavad tegevust kütusemüüjatena. Paraku pole sageli tegemist sooviga aumehe kombel uues valdkonnas kätt proovida, vaid maksuametile jäetakse esitamata maksudeklaratsioonid või deklareeritud käibemaks jäetakse riigile tasumata.

Rahanduskomisjoni ettepanekul lõpetati täna komisjoni enda algatatud vedelkütuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (895 SE) esimene lugemine.

Eelnõu eesmärk on korrastada kütuseturgu ja välistada käibemaksupettusi. Eelnõu sätestab kõigile kütusemüüjatele minimaalse tagatissumma 100 000 eurot, mis esitatakse maksu- ja tolliametile, et vältida libaettevõtete teket ja parandada käibemaksu laekumist.

Maksu- ja tolliametil on Riigikogu andmeil seejuures õigus riski hindamisele tuginedes nõuda kütuse müüjalt ka suuremat tagatist, lähtudes tekkida võivast käibemaksukohustusest.

Algataja väitel on kütuseturul tekkinud olukord, kus kütuse müüjaks on võimalik registreerida ka isikul, kellel endal selleks vajalik taristu ja personal puudub ning kellel on nõutav osa- või aktsiakapital või vastutuskindlustuse leping ette näidata üksnes registreeringu taotlemise hetkel. Eelnõu suunati teisele lugemisele.

Praegune vedelkütuse seadus ütleb, et kütust, välja arvatud vedelgaasi, võib müüa ainult äriühing, mille osa- või aktsiakapital on vähemalt 500 000 krooni või millel on kehtiv vastutuskindlustusleping vähemalt 500 000 kroonile.