Autor: Rivo Sarapik • 8. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel kiirenes SKP kasv võrreldes eelmise kvartaliga 1,9 protsendini. Uue aegrea kohaselt on kvartaalne majanduskasv kestnud kolm kvartalit järjest.

Andrus Säälik, rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja

Majanduse vedas teises kvartalis kasvule hoogustunud eksport. Soodsast väliskeskkonnast tingitud tellimuste suurenemine, samuti ettevõtete sisesed ümberkorraldused võimaldasid suurendada ekspordimahte ligikaudu viiendiku võrra. Ekspordiks vajaliku tooraine kasvanud sisseveo, paari üksiktehingu ning sisseostetavate teenuste suurenemise tõttu kasvas import ekspordist mõnevõrra kiiremini.

Sisenõudluse kasvu põhjustas varude suurenemine. Nii tarbimine kui ka kapitali kogumahutus olid teises kvartalis endiselt languses. Investeeringud vähenesid kõigis olulistes liikides, kuid suurima panuse langusesse andsid hooned ja rajatised. Kiire kahanemine jätkus ka elanike eluasemeinvesteeringute osas, mis tähendab, et eluasemeturu mõningane stabiliseerumine on toimunud peamiselt kasutatud korterite ostu ja müügi arvelt. Elanike paranenud tulevikulootustest annab märku tarbimisjulguse kasv, mis ei kajastu enam ainult kindlustunde indikaatorites. Eratarbimiskulutused on sellel aastal vähenenud oluliselt aeglasemas tempos kui palgatulu, mis viitab säästmiskalduvuse vähenemisele.

Kõige rohkem panustas kasvu ettevõtlussektor, kus müügitulud kasvasid tootmiskuludest kiiremini. See põhjustas kogukasumi 38 protsendilise suurenemise ja tootlikkusnäitajate paranemise. Tegevusalade lõikes mõjutas SKP kasvu kõige rohkem töötlev tööstus, kus tootmine on suurenenud 21 protsenti, mis tulenes eksporttoodangu tugevast kasvust. Lisandväärtus suurenes kiiresti ka elektrienergia tootmises ja põlevkivi kaevandamises, olles mõjutatud ennekõike elektrienergia ekspordist seoses energiaturu avanemisega. Põllu- ja metsamajanduse ning hulgikaubanduse panus osutus samuti positiivseks. Oluline mõju oli finantssektoril, kus lisandväärtuse kasv kiirenes 11 protsendini. Lisandväärtuse langus jätkus ehituses, transpordi- ja sidesektoris ning hotellide-restoranide majanduses tulenevalt tööde mahu kahanemisest ja kasumlikkuse langusest.

Suvises majandusprognoosis ootame majanduskasvu kiirenemist kolmandas kvartalis. Majanduse tõusutrendi jätkumisele viitavad ka majanduse kindlustunde indikaatorid, mis olid juulis ja augustis paremad kui teises kvartalis. Lisaks ekspordi ja tööstussektori kiirele kasvule hakkab ka sisenõudlus teisel poolaastal kosuma, tuginedes tarbimisjulguse ning investeerimisaktiivsuse tõusule.