Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtjad maksavad heldemalt palka
Seni eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viis kvartalit järjest langustrendis olnud keskmine brutokuupalk tõusis II kvartalis. Brutokuupalga tõusu mõjutas muuhulgas ka palgata puhkusel olijate arvu vähenemine. Tunnipalka mõjutas see, et võrreldes eelmise aasta II kvartaliga oli tänavu üks tööpäev enam ning keskmine töötatud tundide arv palgatöötaja kohta suurem.
Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, langes seitsmendat kvartalit järjest, ent langus on aeglustunud. 2010. aasta II kvartalis langes reaalpalk 1,9%.
Keskmine brutokuupalk tõusis 2009. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (19,4%) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (17,5%). Mäetööstuse suur palgatõus on tingitud ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude osatähtsuse suurenemisest võrreldes 2009. aasta II kvartaliga.
Keskmine brutotunnipalk tõusis 2009. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (9,3%) ning langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (18,2%).
2010. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 17 431 krooni (1114 eurot) ja tunnis 117,26 krooni (7,49 eurot). Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus tõusis 0,8% ja tunnis langes 2,7% võrreldes 2009. aasta II kvartaliga.
Keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2009. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam mäetööstuses (18,2%) ja langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (16,5%).
Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2009. aasta II kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (6,8%) ning langes kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (17,8%).
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2010. aastal on valimis 11 685 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.
Seotud lood
Eelmisel aastal maksid poolsada suuremat veofirmat palkadeks 263 mln krooni ehk 13% võrra vähem kui aasta varem. Veofirmade keskmine töötasu jäi riigi keskmisele palgale alla.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Viimased uudised
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Konverentsid
Hetkel kuum
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele