Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vedajad kärpisid palkadest enam kui iga kümnenda krooni
Eelmisel aastal maksid poolsada suuremat veofirmat palkadeks 263 mln krooni ehk 13% võrra vähem kui aasta varem. Veofirmade keskmine töötasu jäi riigi keskmisele palgale alla.
Vedajate keskmine makstud brutotöötasu moodustas aasta-aruannete palgakulude andmeil eelmisel aastal 10 044 krooni kuus, vähenedes aastaga kümnendiku võrra.
Kokku andsid poolsada suuremat vedajat tööd 2185 inimesele, mida on kolme võrra enam kui aasta varem. Keskmist palka ületavat tasu maksis iga viies veofirma.
Suurim tööandja oli mullu Parme Trans 156 töötajaga. Teisel kohal 121 töötajaga Linford AS ja kolmas 101 töötajaga Tallinna Toiduveod. Viimane oli mullu ka suurim värbaja, palgates juurde 45 inimest.
Keskmine brutokuupalk oli 2009. aastal avalikus sektoris 12 914 krooni ja erasektoris 12 013 krooni. 2008. aastaga võrreldes keskmine brutokuupalk langes nii avalikus kui ka erasektoris vastavalt 4,0% ja 5,6%.
Keskmine brutokuupalk ulatus teises kvartalis 12 869 krooni (822 eurot) ja brutotunnipalk 75,81 krooni (4,85 eurot), teatab Statistikaamet. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 1,2% ja brutotunnipalk langes 1,7%.
Logistikas loeb iga liigutus. Kauba vastuvõtt, paigutamine, komplekteerimine, inventuur, laadimine ja väljastamine koosnevad suurest hulgast igapäevastest toimingutest, kus töötaja, töövahend ja infosüsteem peavad toimima sujuva tervikuna. Kui mõni samm võtab põhjendamatult kaua aega, nõuab ebavajalikku liikumist või sunnib tegevust kordama, kandub selle mõju edasi kogu tööprotsessi.