Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ligi: kasv jätkub III kvartalis
Rahandusminister Jürgen Ligi.
See 3,5% kasv kvartalite võrdluses on väga hea number. Ise seda suureks üllatuseks ei pea, ekspordi ja tööstuse võimsaid numbreid saime juba tükk aega.
See 3,5% on Euroopa üks paremaid numbreid kaheldamatult, eriti kui II kvartalis hakkasid tulema süngemad noodid nii Euroopa kui USA majandusest, hakati rääkima, et suhteliselt kunstlik majanduse kosumine ei ole jätkusuutlik ja oodatakse uut võimalikku langust Euroopas ja USAs.
Esimese kvartaliga võrreldes saavutatud kasv 2% on ka kindlasti hea number. Võrdluseks, et Lätil on läinud halvemini, aga see ei üllata. Nende aastane miinus on parem kui prognoositi. Nii Läti kui Leedu jäid oma otsustes Eestiga võrreldes nii riigi kui ettevõtjate puhul hiljaks. Väga häid numbreid näitas Rootsi.
See kasv on selge tendents. Võime uskuda, et murrang Eesti jaoks on toimunud, Eesti ettevõtted on oma konkurentsivõimet parandanud ja ümber orienteerunud siseturult välisturule. Majanduse vedajaks on selgelt eksport ja selle taga on selge kohanemine firmadelt nii kulude kärpimises kui uute võimaluste leidmises.
Asi pole pelgalt sellest, et ekspordinõudlus on kasvanud, saavutatud numbrid on kohanemisest selgelt suuremad. Tõsi, ka me naabrid on ekspordinumbreid suurendanud, aga see ei vähenda meie firmade saavutusi.
Sisenõudluse kosumine on ootuspäraselt aeglane, ootame seda aasta lõpus. Peale tööstuse ja ekspordi näitasid head tulemust hulgkaubandus, laomajandus ja vedajad. See viitab ja näitab majandusaktiivsuse kasvamist. Ka finantssektori tulemused on suhteliselt head.
Tutvustame valitsusele oma prognoosi võib-olla juba järgmisel nädalal, avalikkusele nädal hiljem. Kolmanda kvartali kohta julgeme väita, et kosumine toimub edasi.
Meie 3,5% kohta näitasid oponendid üles meelehärmi ja neid numbreid on püütud pisendada. Kindlasti pole tegemist ajaloo lõpuga ja saavutatud eesmärgiga. USAs näiteks räägitakse uuest langusest, Euroopa puhul sama lugu.
Samas peame märkama, et Eesti eksportöörid oma turuosa kriisist kosumisel parandasid. Et me ei liigu Euroopaga samas rütmis.
Oponentide väitel on siiski sisenõudlus nõrk. Aga sellist majanduskasvu me tahtsimegi. Ja millise sisenõudlusega me võrdleme? Buumiaegse, laenul põhineva, mis ei ole jätkusuutlik. Sisenõudlus oli väga kõrge ebamõistlikult pikka aega. Inimesed, riik ja ettevõtted elasid üle jõu. Tahtsime kasvu ja ekspordi toel. Sisenõudlus tuleb ekspordile järele.
Meeleolud on paranenud ja see on väga tähtis. Eesti sööstab miinusest plussi stabiilselt.
Seotud lood
Rahanduministeeriumi positiivseid ootuseid ületavad lisaks kaubandusele ka laonduse- ja veofirmade käekäik.
Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga kasvas selle aasta II kvartalis Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP), veduriks tööstusekspordi kümnendikkasv, teatab Statistikaamet.
Teise kvartali SKP kasvu taga on paarkümmend suurettevõtet, kelle tellimused on taastunud, ütles Tallinna Tehnikaülikooli avaliku halduse instituudi direktor professor Rainer Kattel.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul kohanesid Eesti eksportöörid nii kulusid kärpides kui uusi turge leides väga hästi. Et teise kvartali kasv on tendents, sellele viitab ka elavnemine laonduses ja veonduses.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele