Autor: Rivo Sarapik • 11. august 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Peeter Luikmel, Eesti Panga ökonomist

Statistikaameti kiirhinnangul kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang 2010. aasta teises kvartalis aastatagusega võrreldes 3,5 protsenti. Käesoleva aasta esimese kvartaliga võrreldes kasvas kogutoodang sesoonselt ning tööpäevade arvuga korrigeeritult 2 protsenti.

Majandusaktiivsus taastub jätkuvalt, eeskätt ekspordisektoris. Käesoleva aasta teises kvartalis osutus kaupade eksport jooksevhindades mullusest ligi neljandiku võrra kõrgemaks. Eesti ettevõtete osalemist Põhjamaadega samas tarneahelas soodustavad suutlikkus toime tulla kiirete muutustega ning konkurentsivõimelised tööjõukulud. Tootmisressursside rakendatuse tase tööstuses on järjekindlalt kasvanud ning ulatub juba 70 protsendini. Senise tootmismahtude kasvu jätkumisel tekib eksportivatel ettevõtetel peatselt vajadus täiendavateks investeeringuteks, et toime tulla kasvava nõudlusega.

Sisenõudlus on endiselt nõrk. Tööstustoodangu müük siseturule on jätkuvalt languses. Kuigi tööpuudus teises kvartalis tõenäoliselt vähenes, on tarbijate sissetulekud mullusega võrreldes tagasihoidlikumad. Teatud määral piirab tarbimist ka asjaolu, et hinnatase on kahanenud vähem kui elanikkonna palgatase. Ka investeerimisaktiivsus on endiselt madal. Suuremal osal ettevõtetest on jätkuvalt alakasutatud tootmisressursse, mistõttu puudub kiire vajadus investeeringuteks.

Maailmamajanduse taastumine aasta esimesel poolel oli osaliselt tingitud ühekordse mõjuga teguritest. Mitmes riigis kriisi tingimustes rakendatud eelarvepoliitilised meetmed on ajutise mõjuga ning pole selge, kui püsiv on sisenõudluse taastumine. Esimesel poolaastal soodustas majandusaktiivsuse tõusu ühekordselt ka laovarude taastamine.

Majanduse taastumine on senini toimunud ekspordisektori toel. Edasise majanduskasvu seisukohalt on ka Eesti puhul järjest olulisem, mil määral kompenseerib sisenõudluse taastumine välisnõudluse kasvu aeglustumist.