Majandusministeeriumi transpordi asekantsleri Eero Pärgmäe sõnul soovib Eesti Rail Baltica rongiliiklusega alustada juba aastal 2012, ent piduriks on teiste Balti riikide takerdunud investeeringud.
Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome transpordiministeeriumide esindajad kirjutasid hiljuti alla memorandumile, millega väljendati poliitilist tahet Rail Baltica raudteeprojekti edasiarendamiseks.
Pärgmäe ütles uudisteportaalile Delfi, et Eesti poolt lisati memorandumisse soov alustada Rail Baltica trassil reisirongi liiklusega aastal 2012, kui lõpeb remont. Rail Baltica projekt on aga takerdunud seetõttu, et praegusel hetkel on Eesti ainuke, kes kolmest Balti riigist projekti aktiivselt investeerib. Läti on kaheks aastaks oma esimese etapi investeeringud külmutanud. Leedu otsib aktiivselt lahendusi, aga tehnilisi probleeme on veel päris palju, märkis Pärgmäe.
Eestis käivad praegu aktiivsed investeeringud Rail Baltica esimese etapi raames. Tartu-Valga on lõpetatud ja praegu käib töö Tallinn-Tartu lõigul. See lõpeb järgmise aasta lõpus ja siis peaks olema võimalik sõita Tallinnast Valgasse 120 km/h kiirusega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teise etapi lõpule viimiseks ootab ministeerium uusi ronge, mis peaks Eestisse jõudma aastaks 2012. Kolmas etapp näeb ette Eesti rööpmelaiuse Euroopa rööpmelaisega vastavusse viimist.
Seotud lood
Laonduses toimuvad muutused ei käi ammu väikeste sammudega, vaid areng on hoogne ja igapäevane. Kui veel hiljuti tähendas automatiseerimine peamiselt roboteid, siis nüüd räägitakse üha enam sellest, kuidas kogu ladu tervikuna targemaks muuta. Tehisintellekt, andmepõhine juhtimine ja väiksemad, kliendile lähemal asuvad laokeskused on suund, kuhu ollakse teel.