Majandusministeeriumi transpordi asekantsleri Eero Pärgmäe sõnul soovib Eesti Rail Baltica rongiliiklusega alustada juba aastal 2012, ent piduriks on teiste Balti riikide takerdunud investeeringud.
Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome transpordiministeeriumide esindajad kirjutasid hiljuti alla memorandumile, millega väljendati poliitilist tahet Rail Baltica raudteeprojekti edasiarendamiseks.
Pärgmäe ütles uudisteportaalile Delfi, et Eesti poolt lisati memorandumisse soov alustada Rail Baltica trassil reisirongi liiklusega aastal 2012, kui lõpeb remont. Rail Baltica projekt on aga takerdunud seetõttu, et praegusel hetkel on Eesti ainuke, kes kolmest Balti riigist projekti aktiivselt investeerib. Läti on kaheks aastaks oma esimese etapi investeeringud külmutanud. Leedu otsib aktiivselt lahendusi, aga tehnilisi probleeme on veel päris palju, märkis Pärgmäe.
Eestis käivad praegu aktiivsed investeeringud Rail Baltica esimese etapi raames. Tartu-Valga on lõpetatud ja praegu käib töö Tallinn-Tartu lõigul. See lõpeb järgmise aasta lõpus ja siis peaks olema võimalik sõita Tallinnast Valgasse 120 km/h kiirusega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teise etapi lõpule viimiseks ootab ministeerium uusi ronge, mis peaks Eestisse jõudma aastaks 2012. Kolmas etapp näeb ette Eesti rööpmelaiuse Euroopa rööpmelaisega vastavusse viimist.
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.