Esmakordne reaalpalga kukkumine 16 aasta

2009. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 697 krooni ja tunnis 114,65 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langesid vastavalt 4,1% ja 1,7% varasema aastaga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2009. aastal ainult kahel tegevusalal — elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (8,6%) ning info ja side tegevusalal (0,2%). Keskmine tööjõukulu töötaja kohta langes kõige enam ehituses (11,8%).

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2009. aastal kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (9,0%) ning langes kõige enam ehituses (7,6%).

Keskmine brutokuupalk oli 2009. aastal avalikus sektoris 12 914 krooni ja erasektoris 12 013 krooni. 2008. aastaga võrreldes keskmine brutokuupalk langes nii avalikus kui ka erasektoris vastavalt 4,0% ja 5,6%. 2009. aasta lõpus võrreldes 2008. aasta lõpu seisuga vähenes palgatöötajate arv erasektoris 13,4% ja avalikus sektoris 3,5%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal oli valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.