Autor: Siim Sultson • 16. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, mil Leedust ostetud sõidukit ei saa Eestis arvele võtta, sest selle sõiduki endisel omanikul on võlgnevusi Leedu riigi või teiste isikute ees ning sõidukile on rahvusvahelisse sõidukite andmebaasi kantud märkus võõrandamise keelu kohta.

Liiklusregistri büroo ei saa registreerida taoliste märkustega sõidukeid ning märkusega seotud probleemi lahendamine jääb, kas siis uue või vana omaniku kohustuseks. Selle asemel, et neid võlgnevusi likvideerida, müüakse üha enam sõidukeid vahendatud müügilepingu alusel välismaalastele, keda kodumaal halb uudis ees ootab.

Tegemist on sõiduki müüja õigusevastase tegevusega – minnakse ostja petmise teed ja püütakse mitte likvideerida võlgnevusi. Hiljem on tehingut õigustühiseks tunnistada juba üsna keeruline, sest tihti ei teata isegi müüja õiget nime, ega kontrollita müüja isikusamasust, kuna ostu-müügi lepingu vormistamisel kasutati nö vahendajat, kellest ei jää tehingu tegemisel maha ühtegi jälge.

Maanteeameti registreerimisosakond soovitab vormistada sõiduki ostu-müügi leping koos sõiduki õige omanikuga ning rahaliselt arveldada mitte enne, kui välisriigi register on kinnitanud, et tegemist on probleemivaba sõidukiga. Ükskõik millisest välisriigist kasutatud sõidukit ostes tuleb igal juhul vältida vahendatud lepinguid ning kontrollida võimlikke piiranguid, vastasel juhul võib ostjat tabada halb üllatus.