Autor: Siim Sultson • 9. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Afganistani veod ei ole määrava mahukaaluga. Need on konteinerveod," selgitas Glase.

Mis seal sees on?

"Detailselt ma ei e ütle."

Kuid kas veomahtude arvestusse need veod ikka lähevad?

"Nii salajased need nüüd pole. Relvi ei veeta. See on tsiviilotstarbeline militaarvarustus, mis pauku ei tee ega plahvata, armee kasutusse minev abimaterjal," sõnas ta.

Samas ta tõdes, et ega vaid selle veoartikli kasvule loota ei saa. "Loodame lähiperspektiivis, et olukord ei muutu, see tähendab aasta lõpuks tuleb Eesti Raudtee veomahuks 23 miljonit tonni. Hetkel kehtivas keskkonnas prognoos ei muutu," lisas ta.

Siiski aga on tendents laiem: muutuvad ju ilmselt lähiajal veod Muuga Sadamas ja seda Ust-Luga Sadama käivitumise tõttu.

Kuid talv ja madalad veeolud Ust-Lugast kehtivad ju riigikorrast sõltumatult ehk siis venelastel on ju raudteevedu ikka vaja?

"Jah, talv ja suur külm andsid meile eeliseid, kuid see on pigem erakordne," jäi Glase skeptiliseks. Liiatigi saab ju Ust-Luga oma kaubad väiksemate laevadega toimetada Muugale, kust see viiakse suurematega edasi ning vastupidi.

Sestap nüüdne mahtude kasv eelmise aasta näitajate taustal toob selle aasta lõpuks ikkagi kümnendikulise taande.