Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtlus topelt-kasumlik
Sesoonselt korrigeeritud müügitulu kasvas eelmise kvartaliga võrreldes esmakordselt pärast kaheaastast langust.
Alates 2009. aasta algusest on müügitulu vähenemine eelmise kvartali suhtes aeglustunud. Tänavu I kvartalis suurenes ettevõtete müügitulu sesoonselt korrigeeritud andmetel 2009. aasta IV kvartaliga võrreldes 3%. Viimati kasvas müügitulu eelmise kvartaliga võrreldes 2007. aasta III kvartalis.
Ettevõtted müüsid I kvartalis kaupu ja teenuseid 118 miljardi krooni eest, mis on 2% vähem kui aasta tagasi samal ajal. Enim vähenes müügitulu ehituses. Jätkuvalt väheneb tulu ka kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala ettevõtetel. Seevastu töötlev tööstus on esmakordselt pärast 2008. aasta III kvartalit suutnud aastases võrdluses tulu kasvatada.
Ettevõtlussektori kogukasum oli 4,8 miljardit krooni, mis oli kaks korda suurem eelmise aasta I kvartalis teenitud kasumist ning jäi 2009. aasta IV kvartali tasemele. Kõige rohkem suurenes kasum eelmise aasta I kvartaliga võrreldes töötlevas tööstuses, kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse tegevusalal ning veevarustuses. Töötleva tööstuse kasumikasvule aitasid enim kaasa puidutöötlemise, põlevkiviõli, metalltoodete ja elektroonikaseadmete tootmisega tegelevad ettevõtted. Kahjumis olid ehituse, veonduse ja laonduse ning majutuse ja toitlustuse tegevusalad.
Võrreldes 2009. aasta I kvartaliga vähenesid ettevõtete kulud 4%, sealjuures tööjõukulud 15%.
Ettevõtted investeerisid I kvartalis 5,1 miljardit krooni, mis oli poole vähem kui 2009. aasta samal ajal. Investeeriti peamiselt masinatesse ja seadmetesse ning hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse.
uuremad investeerijad olid energia, veonduse ja laonduse ning töötleva tööstuse ettevõtted, kes tegid ligi poole ettevõtete koguinvesteeringutest. Ainsana suurenesid investeeringud masinate ja seadmete soetamiseks.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
3
4
Viimased uudised
Linnas: olime sada protsenti kindlad, et tuleb õigeksmõistev otsus
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Konverentsid
Hetkel kuum
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele