Võrreldes 2008. aasta märtsiga, kui see näitaja oli 3 062,8 tuhat tonni, jäädi alla 13%. Parim märts viimase viie aasta lõikes laadimise alal oli aastal 2007, kui näitajaks saavutati 4 421,4 tuhat tonni, millele tänavune märts jäi alla 40%.
Käesoleva aasta jaanuaris laadidti kaupu 2 970,4 tuhat tonni, märts on sellest saavutusest 10% nõrgem. Kuid veebruarist on märts 2% parem, siis laaditi kaupu 2 621,5 tuhat tonni.
Lossimise alal jäädi selle aasta märtsis eelmise aasta märtsile alla 5% ehk toimus langus tasemelt 743,0 tuhat tonni tasemele 704,2 tuhat tonni. Eelmise aasta märts andis ka viimase viie aasta parima tulemuse.
2008. aasta märtsis lossiti kaupu 526,3 tuhat tonni ehk selle aasta märts ületas toonast tulemust 34%.
Käesoleva aasta jaanuaris lossiti kaupu 708,2 tuhat tonni, märts on sellest saavutusest 1% tagasihoidlikum. Kuid siingi on märts veebruarist parem (+31%). Veebruaris laaditi kaupu 539,2 tuhat tonni.
Seotud lood
Võrreldes eelmise aasta algusega, tulid Tallinna Sadama märtsi kaubamahud samad, kuid kvartal üle kümnendiku priskem. Konteinervedu on nüüd üleni plussis, ilmneb sadama andmetest.
Võrreldes eelmise aastaga I kvartaliga kasvas Tallinna Sadama selle aasta I kvartali eksport üle veerandi, import üle poole, ilmneb sadama andmetest.
Selle aasta I kvartali tulemuste põhjal astub Baltikumi senisele priimusele Tallinna Sadamale kaubamahtude osas kandadele Klaipeda Sadam. Viimase kasv oli sel perioodil võrreldes Tallinnaga 2,3 protsendipunkti suurem, ilmneb sadamate andmetest ja teatab Transport Weekly.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.