Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektrirongiraha läheb Šveitsi
Stadleri poolt toodetavad 18 elektrirongi maksavad 1,25 miljardit krooni, millest 85 protsenti katab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ning 15 protsenti tasub riik.
Stadlerilt tarnitavad diiselrongid hangib Elektriraudtee 20-aastase kapitalirendiga. Esimeses etapis soetatava 10 diiselrongi aastane renditasu on 85,2 miljonit krooni ning raha tuleb riigieelarvest. Lisaks jääb võimalus soetada täiendavalt veel kuni 10 diiselrongi.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et uued elektrirongid peaks rõõmustama eelkõige Saue, Keila, Paldiski, Pääsküla, Aegviidu, Nõmme jne piirkonna elanikke, kes saavad mõne aasta pärast kiiresti ja turvaliselt sõita tööle ja kooli.
„See hange ja uued rongid on esimene arvestatav samm 20 aasta jooksul, kui ühistranspordis toimub suurem pööre,“ lisas Parts.
Pakkumisi hinnati 15 erineva kriteeriumi alusel. Sealhulgas hinnati maksumust, rongide hooldus- ja remondikulu, veoelektrienergia kulu elektrirongidel ja diiselkütusekulu diiselrongidel, rongi abiseadmete energiatarvet, rongide mürataset, soojusisolatsiooni ning tarneaega. Stadleri pakkumine osutus parimaks nii maksumuse kui ekspluatatsioonikulude poolest.
Uued elektrirongid saabuvad lepingu kohaselt Eestisse 2013. aasta jooksul ning uued diiselrongid on Eestis hiljemalt 2014. aasta lõpuks.
Lisaks Eestile tarnib Stadler ronge ka Soome ja Norrasse. Hankel osales Stadleri kõrval ka Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles S.A Hispaaniast.
Esimesi testsõite uue, Stadler Flirt elektrirongiga hakatakse Harjumaal läbi viima juba 2012. aasta suvel.
Seotud lood
Eile allkirjastasid Elektriraudtee ja Šveitsi rongitootja Stadler Bussnang AG rongihankeleppe, mille kogumaht ulatub 4,4 miljardi kroonini.
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.
Enimloetud
1
Vaata, kui palju teenisid logistikajuhid, autojuhid, tõstukijuhid ja teised valdkonna võtmetegijad.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kesk-Aasiast pärit veokijuht võitis kohtus Leedu üht suurimat vedajat
Hinnad tõusevad juba jaanuaris
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele