Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti ostab enam kui nelja miljardi eest uusi ronge
Lepingu kohaselt tarnib Stadler Elektriraudteele kokku 38 rongi: 18 elektri- ja 20 diiselrongi koos depooseadmete ja esmaste varuosadega.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on see hange ja uued rongid esimene arvestatav samm 20 aasta jooksul, kui ühistranspordis toimub suurem pööre.
Neist välja ostab Elektriraudtee elektrirongid: kuus nelja-vagunilist ja kaksteist kolmevagunilist elektrirongi. Elektrirongid maksavad 79,5 miljonit eurot ehk 1,25 mld krooni, mida 85% ulatuses finantseerib Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ja kaasfinantseerib 15% ulatuses Eesti riik.
Diiselrongid võtab Elektriraudtee Valitsuse otsuse kohaselt kapitalirendile. Diiselrongidest saab kuus olema kahevagunilised, kuus neljavagunilised ning kaheksa kolmevagunilist diiselrongi. Diiselrongide eest maksab rongifirma 20 aasta jooksul kapitalirenti ca 850 tuhat eurot kuus ehk aastas 159 mln krooni.
„Uus rongipark võimaldab suuremat paindlikkust sõidugraafikute koostamisel,“ selgitas Elektriraudtee AS juhatuse esimees Kaida Kauler. Tema sõnul võivad uued rongid tulevikus teenindada ka liine, mida täna ei eksisteeri. „Olgu selleks siis püsirong Tapa-Narva vahel või kaua-räägitud Tallinn-Riia kiirrong,“ teoretiseeris Kauler võimalike uute rongiliinide üle.
"Praegu sõitvad rongid konkureerivad oma kvaliteedilt ja kiiruselt bussidega, kuid meie eesmärgiks on tulevikus pakkuda isegi autodest mugavamat ning kiiremat transpordivõimalust,“ kommenteeris Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe.
Esimene elektrirong jõuab Eestisse ülejärgmise aasta novembris, testsõite alustavad elektrirongid 2013. aasta alguses. Sama aasta aprillikuuks jõuavad Eestisse ka esimesed kaks diiselrongi. Katsed kestavad kuus kuud.
Tootjal on kohustus tarnida kõik elektrirongid 2013. aasta lõpuks ja kõik diiselrongid 2014. aasta suveks.
Logistikauudised.ee andmeil tulevad Eesti rongid moodsamad kui analoogsed veovahendid Soomes ja Saksamaal. Uued rongid toovad reisijamugavuse euroopalikule tasemele – olemas on konditsioneerid, liikumispuudega inimestele sobiv sissepääs, kogu rongi kattev Wi-Fi ühendus ning koht piletimüügi-aparaatidele.
Tallinnas ja Harjumaal elektrirongidega reisijatevedu korraldav Elektriraudtee kuulub Eesti riigile. Kuuel liinil opereeriv firma teenis 111 mln kroonise käibe juures (sellest umbes kolmandik tuli piletimüügist) mullu 3,7 mln krooni kasumit. Riik doteeris vedusid 63 mln krooni ulatuses.
Seotud lood
Elektriraudtee kuulutas täna välja 18 elektrirongi ja 10 diiselrongi hanke võitjaks Šveitsi ettevõtte Stadler Bussnang AG, teatab raudteefirma.
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.
Enimloetud
6
Kaubaveomaht Euroopas kasvab, kuid veovõimekus pigem kahaneb
Viimased uudised
Luubi all on iga detail: alates sõidukite seisukorrast kuni juhi dokumentideni välja
Detsembri ekspordiveduriks osutusid väärismetallid
Konverentsid
Hetkel kuum
Eesmärgiks Baltimaade esimene LEED Platinium sertifikaat
Kaubaveomaht Euroopas kasvab, kuid veovõimekus pigem kahaneb
Saksa politsei võtab kasutusele uued töötõendid, kuidas neid ära tunda?
Reeglid on riigiti erinevad, kuid karistused kutselistele juhtidele karmistuvad kõikjal
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Eesti sai ühe muudatuste algatajana maineka raudteeauhinna
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele