Vähi: Ust-Luga jätkab kasvu, kuid Eesti sadamad veel ei saa

Transiidiärimehe ja Silmet Grupp AS juhatuse esimehe Tiit Vähi kinnitusel areneb Ust-Luga Sadam veelgi, tõuge ju saadi pronksiööst. Seni aga Eesti sadamail suurt investeerida pole mõtet.

"Ust-Luga Sadamasse on kõvasti investeeritud kolm aastat," nentis Vähi. Lähemal ajal saavad seal valmis söeterminali laiendus, aprillis tehakse masuuditerminalis proovipumpamine, lisaks investeeritakse ro-ro terminalisse ja tervet sadamat süvendatakse, loetles ta.

"Peale aprillisündmusi on Ust-Luga Sadamasse investeeritud kõvasti," osutas Vähi Enn Roosi Tallinna pronkskujukesele ja selle ümber toimunule kui sadama arengumootorile.

Kui palju?

"Väga suurelt. Numbritega ilma paberita ma þongleerida ei tahaks," lisas ta.

"Vene sadamatel on üks suur eelis..."

Ja see on..?

"Poliitika," kõlas napp, kuid elutark vastus. "Aga Vene sadamatel on ka üks suur miinus...," kaalus Vähi edasi iga sõna.

Ja mis see on?

"Looduslikud tingimused. See tähendab vajadus sadamaid palju süvendada ning jää. Näiteks Peterburi juures on jää paksus 70 sentimeetrit, kuid meie sadamad on jäävabad."

Seega on siinsetes sadamates kauplemiseks väga head tingimused.

"Eesti sadamad on väga head, kuid kui vaid poliitilised tingimused maha saaks," selgitas ta ja jätkas prohvetlikult, "seni, kuni poliitilised tingimused on samad, tuleb Eesti sadamatesse, kaasa arvatud Sillamäe omasse, olla investeeringutega ettevaatlik."

Teisalt Vähi ei usu, et seoses Ust-Luga arenguga kaubamahud Eestis oluliselt vähenema hakkaks, sest euroliidu ja Venemaa kaubavahetus käib ikka meritsi, maismaad mööda ja toru mööda.

"Usun, et väga drastilist kaubamahtude langust ei tule. Euroopa Liidu ja Venenmaa koostöövalmidus on suur. Kuna president Ilves ütles, et Eesti ei peaks üksi välispoliitikas, ka Venemaa suunal jonnima, on poliitiline olukord muutumas," avaldas Vähi lootust.

"Eesti sadamate eeliseks on hinnad, looduslikud tingimused, keskkonna seadused. Eesti sadamad on kõrge efektiivsusega," tõi ta esile siinsete sadamate tugevused.

Osale arutelus

  • Siim Sultson

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,58 0.0884956
Brasiilia reaal BRL 4,22 0.0497454
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0102291
Filipiinide peeso PHP 59,13 0.0948028
Hiina jüaan CNY 7,63 -0.4659784
Hongkongi dollar HKD 8,90 0.0168534
Horvaatia kuna HRK 7,41 -0.0094458
Iisraeli seekel ILS 4,10 0.0438928
India ruupia INR 80,82 -0.0333981
Indoneesia ruupia IDR 15941,18 -0.2803703
Islandi kroon ISK 135,50 0.0073806
Jaapani jeen JPY 125,61 0.1435063
Kanada dollar CAD 1,50 -0.0600962
LAV rand ZAR 15,91 -0.0502702
Lõuna-Korea vonn KRW 1272,95 0.0542342
Malaysia ringgit MYR 4,61 -0.3004301
Mehhiko peeso MXN 21,71 0.0078328
Norra kroon NOK 9,72 0.0453113
Poola slott PLN 4,33 0.0161689
Rootsi kroon SEK 10,55 -0.0937811
Rumeenia leu RON 4,74 -0.035831
Singapuri dollar SGD 1,53 -0.0521478
Suurbritannia nael GBP 0,87 0.0345662
Šveitsi frank CHF 1,14 0.044049
Taani kroon DKK 7,46 -0.0254658
Tai baht THB 35,27 -0.0467553
Tšehhi kroon CZK 25,66 0.0038973
Türgi liir TRY 6,00 0.1386129
Ukraina grivna UAH 30,74 0.0178974
Ungari forint HUF 317,02 -0.0882446
USA dollar USD 1,13 0.0176367
Uus-Meremaa dollar NZD 1,65 0.2793296
Valgevene rubla BYN 2,43 0.1192827
Vene rubla RUB 74,63 0.1988346

Valdkonna töökuulutused

STOCKMANN otsib TARNEAHELA JUHTI

Stockmann AS

03. märts 2019