Eesti Läänemere konteinerveos eelviimane 

"Kui vaadata Läänemere konteinerituru jagunemist, siis suurima osa võtab Venemaa, siis Rootsi, siis Soome; Eesti on eelviimane, kuskil 2%-ga," nentis ta.

Kriis konteinervedudes ei ole veel lõppenud. Kuni 2008 aastani läks konteineriäril päris hästi kuni aastani 2009. "Nagu kukkus SKP, nii kukkusid ka kaubavahetus ja kaubamahud."

2009. aastat võib Ratassepa seletusel lugeda seda kõige suuremaks languse aastaks. Kui aastast 2000 on konteinerite veo maht kasvanud 125%, siis 2009. aastal vähenes see maht juba ainuüksi 20% ja Tallinna Sadamas oli see sama number 20-30%.

"Tänane olukord sunnib laevafirmasid kulude kokkuhoiu nimel kasutama enam suuremaid laevu," selgitas ta.

Teisalt aga on majanduslangus olnud hea, sest see on viinud vedude hinnad alla. Enamus laevafirmasid on prognoosinud endale vedusid rohkem, kui see tegelikult on. "Probleem on selles, et on tühjad konteinerid, laevad ei ole kasutuses ja see tekitab suurt pinget laevaomanikele, feederitele," tõdes Ratassepp.

Alanud aasta põhitrendidest rääkides tõi Ratassepp märksõnadena välja kauba omanikud ja saatjad; ostjad jälgivad üha enam terve tarneahela efektiivsust ja hinda. "Veohinnad on ka tänu sellele üha tundlikud ja hinnatõusu ei saa lähiaastail tulla. See on klientidele hea uudis. Lisaks efektiivsusele püüab terve tarneahel turul püsimise ehk siis elus püsimise nimel tagada kvaliteeti. Praegu võideldakse iga krooni ja sendi nimel," osutas ta tegelikkusele.

Aastani 2020 näevad Ratassepa sõnul spetsialistisd siinse konteineritransiidi kasvu 10% ringis, ei enam. Balti riikide ja Venemaa oodatav kasv tuleb 5,84 miljoni TEUni aastas.