Veoärimees Marcel Vichmanni sõnul jääb eestlastel raudteel ikka vaid üle pealt vaadata, mis Venemaalt tuleb.
"Väga keeruline on midagi teha. Kõige olulisem asi on häid suhteid hoida, sellest tuleneb kõik ja .. siis vastavalt olukorrale tuleb kohaneda," osutas Vichmann Venemaaga suhtlemise paratamatustele.
Kui palju peaksid Eesti raudtee ärimehed end painutama, et suhted Vene Raudteega oleksid parimad?
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Nii palju, kui vaja...."
Kus on see piir?
"Ega Eestil sellist raudteeäri pole. Eesti Raudtee kasutab neid võimalusi, mis Venemaa poolt tulevad. Siin iseseisvat äri teha on väga keeruline. Võib küll vagunitega äri teha, kuid see on juba teistmoodi äri," tõdes ta.
"Transiidiäri on siin vaid sõltuv Ida soovidest, ei suuda ju raudteeoperaator välja mõelda, millised kaubavood võivad Venemaalt siia tulla. Raudtee on ikka teenindav lüli."
Kas Eesti Raudtee on kõik oma võimalused ära kasutanud?
"No alati saab paremini...., kuid.... ega neid võimalusi väga palju ei ole," nentis Vichmann.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vene Raudtee president Vladimir Jakunini sõnul on raudteevedu autoveost piiril korrastatum, sestap on käes aeg ületada barjäärid peale Balti riikide ka Aasia riikidega, samuti tuleb nüüd ühtlustada veotariifid.
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.