Laos teeb jäägikesksus ruumi infokesksusele

Eesti häda on see, et olenemata headest või halbadest aegadest, pole meil võtta kvalifitseeritud ja kogemustega spetsialiste. Allpool kirjeldan, kuidas masu tingimustes jäävad spetsialistid tööta ning kõrvale igapäevasest arengust. Samas on seda majandusele halvasti mõjuvat tendentsi võimalik vältida.

Kuidas läks laotehnika pakkujatel mõne aasta eest? Headel aegadel, kui turg kasvas, üritas osa müüjaid traditsioonilist vektorit muuta ning uusi, innovatiivseid lahendusi pakkuda. Teised jälle olid skeptilised ja

soovitasid jääda konservatiivseteks, kuna lihtne tehnoloogia on odav ja äraproovitud - sestap riskivaba.Osa laopidajaid kasutasid soodsat majanduskeskkonda laotehnoloogia moderniseerimiseks, teised nautisid niisama ilusat elu. Äri edenes kõigil, meedia oli reklaami täis.

Missuguses seisus on see seltskond täna, masu ajal?

Nõudlus on langenud. Suured laomassiivid on tühjad ja ootavad paremaid päevi. Kasinad vood on sundinud kõiki kokkuhoiule, personali koosseise on kärbitud. Laotehnoloogia pakkujad on kimpus pikka aega laos seisnud kaubaga. Seda, missugune kaup kellegi laos seisab, loeme ajakirjandusest – ühel tundub olevat rohkesti korjetehnikat, mistõttu masust väljapääsuna soovitatakse karbikaupa kaubakäsitlust. Teine kahetseb, et ei osteta, kuna müüdud laotehnika on liiga vastupidav (ilmselt seisablaos madalakvaliteedilist ja odavat kraami)... Kolmas räägib nn meeleheitepakkumisest - kui müüa tahad, „peab ilma eest ära andma“. Unustatakse, et ostja eelistus on kvaliteetsel ja temale vajalikul kaubal.Odavad väljamüügid ei näita mitte uusi kaubakäsitluse suundi, vaid need on kätte jäänud varud, millel ei ole perspektiivi.

Buumi ajal, mil edenes uute ladude rajamine, laopindade sisustamine ja tõstetehnika hoogne müük, sündis hulk hea ettevalmistusega spetsialiste. Kiired arengud antud valdkonnas lõid soodsad tingimused

õpihimulisele projektijuhile. Laondus on ala, kus kogemustega tegijaks saab alles aastate möödudes.Selge, et tänane majanduse seis pakub kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistile vähe. Isegi siis, kui tekib mõni huvitav teema, tuleb esmajärjekorras üritada lahti saada laojääkidest. Kaubakäsitlustehnoloogiat pakkuvate ettevõtete koosseisud on kokku kuivanud, sageli on laojääkide turustamise rolli eneselejätnud vaid ettevõtte omanik. Mis nendest kogemustega spetsialistidest on saanud?

Ladudes kasutatava tehnoloogia ja toimemehhanismide tundmaõppimine on protsess. See ei lõpe kunagi, alati on midagi juurde õppida. Hea kvalifikatsiooniga spetsialistil on lahenduste pakkumisel abiks

palju erinevaid kombinatsioonitegureid, mille rakendamisel luuakse unikaalseid süsteeme. Kõik need teadmised pole koolis/koolitusel õpitavad, vaja on kogemusi. Ilma teadmisteta jäävad teemakäsitlusedühekülgseks – konkreetsetel klientidel on erinevad vajadused, spetsialistid-projektijuhid loovad neile vastavad tehnoloogilised lahendused. Kuidas leida kvalifitseeritud spetsialiste?

Tänane olukord turgudel on loonud head võimalused sootuks elujõulisemate ärimudelite tekkeks. Uueks suunaks on näiteks laotehnikat pakkuvad ettevõtted, kuhu on koondunud just niisugused spetsialistid-projektijuhid, kel staaž antud valdkonnas on 5-10 aastat.

Sellist tüüpi laoala ettevõte keskendub

eelkõige kliendi ootustele / vajadustele, on ennekõike kliendikeskne. Projektijuhtimise töövorm ei sunni konsultante mõtlema kaubamärgi- ega laojääkidekeskselt. Tulemusena on professionaalide projektijuhtimineeelkõige info juhtimine, mille käigus tuleb leida, koos tööle rakendada ja koordineerida mitmeid  osapooli. Projektijuhtimistöövõtu kasutamine on võimalus kvaliteetsema, säästlikuma ja paindlikumatulemuse saavutamiseks.