• 07.12.09, 14:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Estonian Air sai plaatina-lennufirma staatuse

Estonian Air sai Rahvusvaheliselt Lennutranspordi Ühenduselt (IATA) plaatina-lennufirma staatuse, olles Baltikumis esimene vastavat sertifikaati omav lennufirma, mis on täielikult üle läinud triipkoodiga pardapasside (BCBP) süsteemile, teatab lennufirma oma pressiteates.
Uus triipkoodisüsteem, mis asendab senised paberile trükitud magnetribaga pardakaardid, annab võimaluse kasutada ühtset ja ülevaatlikku lennuinfosüsteemi. BCBP (Bar-Coded Boarding Passes) süsteemile üleminek lihtsustab info talletamist reisija, tema pagasi, lennumarsruudi, boonuspunktide jms kohta. See muudab koostöö erinevate lennufirmadega sujuvamaks, seda eriti jätkulendude puhul.
Triipkoodiga pardapass  muutub IATA uue määruse jõustumise järel standardiks kõigile liikmetele 2010. aasta lõpuks. Plaatina-staatus kaasneb IATA poolt lennujaamadele ja lennufirmadele, mis on uue süsteemi juba enne nõutud tähtaega täies mahus kasutusele võtnud. Oktoobris pälvis IATA plaatina-staatuse Tallinna Lennujaam,  olles regiooni kõige uuenduslikum ja operatiivsem õhuvärav.
Kulukatest ja keskkonnakahjulikest magnetribaga pardapassidest loobumine aitab IATA prognooside kohaselt kogu lennutööstusel igal aastal hoida kokku umbes 16 miljardit krooni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Praeguseks on BCBP süsteem kasutusel juba enam kui 220 lennufirmas ja enam kui 500 lennujaamas üle maailma, Euroopas on  plaatina-lennufirma staatus omistatud ligi  kahekümnele lennufirmale. Rahvusvaheline Lennutranspordi Ühendus (IATA) esindab enam kui 230 lennufirmat 150s riigis, mille õhuliinid moodustavad kokku umbes 93% kogu maailma lennuliiklusest.
 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.11.25, 15:43
Millist ladu finantsjuht eelarvesse tahab?
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele