Autor: Siim Sultson • 25. november 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastavalt Euroopa Liidu poliitikale on Euroopa Liidu kõikidel lennufirmadel piiramatu õigus lennata sinna kuhu nad soovivad, millal nad soovivad ja kuidas nad soovivad. Pika ajalooga ja seni riikide seatud privileege nautinud, ent kohmakad suured lennufirmad lõid uute, kiirete ja odavate lennufirmade hoogsa pealetungi ees kõikuma. Vanad lennufirmad valisid konsolideerumiste ja ühinemiste tee, uued lennufirmad võtsid sihikule piletihinnad.

Selleks, et müüa kliendile odavat piletit, oli hädavajalik lüüa kulud nii alla kui võimalik. Käiku läks kõik – optimeeriti personalikulud, võimendati mastaabiefekt finantskulude ja kütusekulude kärpimiseks … ning oligi käes lennujaamade kord. „Te olete liiga kallid! Teie naaberlennujaam on odavam! Miks me üldse peame teile midagi maksma, me toome ju teie riiki turiste!“ Lennujaamade äris hakkasid head kasuminumbrid tasapisi asenduma heade statistikanumbritega.

Järgnes eurodirektiiv lennujaamatasude kohta. Algselt kohustas see kõiki üle 5 miljoni reisijaga lennujaamu avatusele, klientide võrdsele kohtlemisele ja kulupõhisele hinnapoliitikale. Seejärel unustati sealt see 5 miljonit lihtsalt välja. Õigemini lisati, et arvesse läheb ka iga riigi suurim lennujaam, olgu see siis nii väike kui tahes. Tallinna Lennujaam, kui helves-kaallane, poksib edaspidi raskekaallastega samas ringis.

Lennujaam ühendab taeva ja maa, luues tingimused lennukite ja reisijate teenindamiseks. Lennuki omanik tahab, et lennuk kogu aeg lendaks, et lennuk oleks täis võimalikult kalli pileti ostnud reisijaid. Reisija tahab lennata võimalikult otse, ent valib siiski peaasjalikult rahakoti järgi. Lennujaam tahab pakkuda lennukitele maandumisvõimalust ja reisijatele lennukile minemise võimalust. Põhiline kuluartikkel lennujaamadele on lennuraja korrashoid ja selle teenuse eest küsivad lennujaamad lennufirmadelt maandumistasu. Reisijatasu terminali teenuste kasutamise eest arvestavad lennufirmad juurde piletihinnale. Lennujaamatasud moodustavad keskmise lennufirma keskmise liini kuluahelast ainult 5-6% (Tallinn ühe otsana sellest siis järelikult umbes 2,5%), ometi tunnetavad lennujaamad järjest kasvavat klientide survet maandumistasude ja reisijatasude alandamiseks. Aga see, mis lennufirmadele on 5-6% kuludest, on lennujaamadele 60-70% tuludest! Ja lennurada peab korras olema sõltumata sellest, kas päevas maandub 1 või 100 lennukit!

Riia lennujaamas on täheldatav kiirem reisijate arvu kasv kui Tallinnas ja Vilniuses. Selle põhjuseks oli Riia lennujaama hinnapoliitika, mis on oma olemuselt vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtetega ning võib kaasa tuua seadustest tulenevaid sanktsioone.

Otse välja öeldes on kahtlusi, et Riia Lennujaama tegevust subsideeriti Läti maksumaksja rahaga. Tallinna Lennujaama kliendid on lennujaamale kõrgemat hinnataset ette heites alati lisanud, et Tallinn väärib kiitust ausa mängu põhimõtete järgimise eest. Lennujaam sooviks ise olla küll sama kaval, nagu lätlased, ent ei tunne mingit moraalset õigust koormata niigi pingelist riigieelarvet oma soovide ja unistustega. Ka ettevõtte nõukogu on olnud seda meelt, et Tallinna Lennujaam, kui äriühing, peab suutma ise majandada ning ei peaks lootma riigi abile.

Kindlasti on tasude langetamise küsimus lennujaamas jätkuvalt arutusel. Tasusid on juba korduvalt langetatud ja tänast lennujaama rahalist seisu saab iseloomustada väljendiga „tuleb ots-otsaga kokku“.

Lennukid ja lennujaamad ei tee omavahel äri. Inimesed teevad. Seetõttu ongi Tallinna Lennujaamal kõik võimalused konkurentsis püsimiseks olemas.

Kui lennufirmad ei taha enam maksta, tuleb suurendada muid tulusid lennujaamas. Lennujaamades kutsutakse neid peenelt mittelennundustuludeks. Lennujaam ei saa tulusid tõsta olemasolevate kaupmeeste tühjaks väänamisega vaid uute teenuste, toodete ja lõbustuste abil. Paratamatult peab lennujaam muutuma omalaadseks kaubanduskeskuseks – nii nagu mujal maailmas see juba on. Lennujaam kavatseb otsida aktiivselt kontakti võimalike kaubanduspartneritega ning kasutada ära kõik ideed, et reisijatel avaneksid võimalused toetada lennujaama tegevust kaupade ja teenuste ostmisega. Reisijad toetavad lennujaama ka parkimise eest makstes ning lennujaamas reklaami vaadates. See on tänapäeva paratamatus.

Nüüd jõuame põhiliseni: Mida rohkem on Tallinna Lennujaamas reisijaid, seda lihtsam on lennujaama majandada. Mida rohkem reisitakse, seda rohkem pargitakse, ostetakse, reklaamitakse ja kulutatakse. Reisijad aga tulevad siis, kui tulevad lennuliinid.

Suured rahvusvahelised lennufirmad omavad piisavat turundusjõudu, just neile on jõukohane Tallinna ja Eesti, kui turismisihtmärgi, laialdane tutvustamine oma koduturul ning sadade tuhandete turistide toomine. See on Eesti riigile ning Eesti ettevõtjale kõige magusam pala – sissetulev turist, kes jätab Eestisse ööbimise-, söögi-, õlle- ja poeraha. Tallinn on kihvt linn ja Tallinna saab müüa, vaatamata meie põlisvaenlastele, milleks on neli aastaaega. Viimaste arengute üle Tallinnas kahjuks rõõmustada ei saa – kaupade ja teenuste kõrged hinnad, alkoholipoliitika, lõbustusasutuste sulgemine ja muu „skandinaviseerimine” ei aita turismile kuidagi kaasa. Aga see on nutt ja hala.

Edu on võimalik saavutada üksnes meeletu aktiivsusega. Tuleb käia ja teha päevast päeva ühte ja sama asja - müügitööd. Kui ühe firmaga ei õnnestu, tuleb minna teise juurde. Suure pingutuse ja paraja vedamise tulemusena on võimalik Tallinna saada ka odavlennufirmasid ja isegi „pika otsa“ lendajaid teistele kontinentidele. Tulemuse saavutamiseks on kõik vahendid head: koostöö EASiga, Tallinna linnaga, saatkondadega, turismifirmadega, messid, näitused, rahvusvahelised organisatsioonid jne. Mitte miski ei ole võimatu ja lennujaam teab seda. Aga lennujaam teab ka seda, et pelgalt lennujaama pärast keegi Tallinna ei lenda. Seetõttu on lennujaama turundus peale otsese müügitöö suunatud peaasjalikult mitte lennujaama, vaid Eesti ja Tallinna võlude tutvustamisele.

Väga tähtis on koostöö kodus. Eestlastele, Eestisse saabujatele ja eestlaste ärikontaktidele on hea, kui Euroopa suurematest linnadest saab Tallinnasse lennata nii hommikul kui õhtul.  Selliste suurte ümberistumisjaamade ning ärikeskuste nagu London, Copenhagen, või Amsterdam lennuliin peab käima iga päev mitu korda. Veel parem … nagu tramm või tunnibuss. Loodame Estonian Airile, kes on jätmas raskeid aegu seljataha ning töötab täna eestlastele sobiva strateegia kallal. Sest Estonian Air on ainukene lennufirma maailmas, mille lennukite pardal saab Eesti ajalehti ja Eesti õlut, kus teid tervitatakse eesti keeles ja pikalt reisilt tulles on teil tunne … nagu oleksite juba peaaegu kodus.

Kas teadsite, et Estonian Airi koduleheküljelt saab osta pileteid 160 sihtkohta? Kas teile meeldiks, kui saaksite Tartust, Pärnust või Kuressaarest lennata hommikul Estonian Airiga Tallinna ja Tallinnast edasi laia maailma poole? Tallinna Lennujaam kavatseb Estonian Airi kõigi seaduslike vahenditega igati toetada ja aidata.

Veebruaris reisijate arvu langus peatus ja stabiliseerus. Juba kolmandat kuud tõusevad kaubaveod Tallinna Lennujaama kaudu. On avatud uusi liine ja lennukite täituvus on parem. On tulemas uusi liine, aga täpsemalt ei ütle, sest selline on lennufirmade poliitika. Nad tahavad ise öelda. Eesti majandus kosub, konverentsiturism taastub. Eestis käiakse jälle puhkamas. Ka eestlased käivad soojal maal puhkamas. Lendame veel.