"Nagu oleks kellegagi mingi kokkulepe!?" imestas pahaselt rahvusvahelisi vedusid tegeva Nordveod AS juht ja omanik Peeter Kroonberg.
"Miks peavad Eesti vedajad Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal lisaks koduriigi raskeveokimaksule maksma ka sealseid teemakse, kuid sealsed vedajad siin ei maksa midagi?" ei saa ta oukorrast aru.
Nii tekibki olukord, kus Eestisse tuleb näiteks lätlasest vedaja ja lööb siin hinnad alla, eestlane vaadaku hapu näoga pealt. "Mis lätlasel siin viga toimetada, ta saab ju nii küsida hinda 3,14 krooni kilomeetrist, poolakad tulevad siia oma transiidipäevaarvestusega," loetles ta välismaalaste privileege.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vee hullem pidi olema näiteks eestlasel seista järjekorras vastu Läti-Vene piiri. kui siin võib võib vastu Eesti-Vene piiri lätlane seista odavalt.
"Ma ei tea, mis seal taga on ja miks see nii on..." on enam kui kummalisest olukorrast häiritud Kroonberg.
Seotud lood
"Ega meile ka ei meeldiks, et tulevad poolakad või rumeenlased, kes hakkavad hinda alla lööma," pidas Abiveod OÜ juht Raivo Pukk loomulikuks piiri taga Eesti juhtidesse negatiivset suhtumist.
"Tõstame ekspordihinda, et katta tühja tagasisõitu!" kõlas Transstar T.P. logistiku Heiki Margi lahendus impordi üle domineerivale ekspordile.
"See on loomulikult ebavõrdne! Iga päev lätlased-leedulased tambivad hindu alla," oli pahane EST Trans Kaubaveod AS omanik Sulev Saareväli välismaalaste maksuvaba askeldamise peale Eestis.
"Täpselt nii on!" kostis raskeveokimaksu ja teemaksu alasest kurtmisest kuuldes majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts resoluutselt.
Alates 1. detsembrist 2024 hakkasid kehtima liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis laiendasid kindlustuskohustust paljudele töömasinatele. Nüüd peab ettevõte arvestama, et isegi registreerimata tõstuk või murutraktor võib vajada liikluskindlustust – sõltuvalt tema tehnilistest omadustest ja kasutusviisist.