Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tühi tagasisõit? Tõstame ekspordihinda!
"Tõstame ekspordihinda, et katta tühja tagasisõitu!" kõlas Transstar T.P. logistiku Heiki Margi lahendus impordi üle domineerivale ekspordile.
Teine variant on tema seletusel oodata välismaal kohapeal kaks-kolm päeva - ehk saab midagi masinale tagasitoomiseks peale. "No reedel pole küll mõtet passima jääda," välistas ta tulutu nädalavahetuse välismaal.
Põhiliselt Soomesse, Rootsisse, Norrasse, Taanisse vedava firma logistik tõdes, et kui varem oli ikka midagi tagasi tuua, siis nüüd käriseb vahe ekspordi ja impordi vahel esimese kasuks aina laiemaks.
"Nojah - Rootsist ei tule me tavaliselt tühjalt tagasi, aga Soomest tihtilugu küll," tõdes Mark.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seega siis tuleb keerata Soome ekspordi hinda vängemaks?
"Ei - seda päris mitte... Sest kui Rootsisse maksab masina tekipilet 8000 - 10 000 krooni, siis Soomesse pääseb 3 000 - 4 000 krooniga. See peaks tasakaalustama asja ära," seletas ta.
Ehk saaks siis Soome tagasituleku tühisõite muuta optimeerida kojutulekuga läbi Rootsi?
"Soomest laevapilet Rootsisse on umbes 7 500 krooni - see ei tasu ära. Kuid vastupidi suunal on odavam," arutles Mark.
Eks jah, kui nõudlus tõuseb, tõuseb ka eksport ja siis saab hindagi juurde ..., sest impordi osa langeb ju üha, mõtiskles välismaale puitu, mööblit, plasti ja muud viiva firma logistik.
Eesti Statistikaameti andmeil selle aasta augustis kaubavahetuse bilanss peamiste sihtriikidega Soome, Venemaa, Läti, Rootsi ja USA-ga positiivne. Eestist eksporditi 2009. aasta augustis kaupu jooksevhindades 7,7 miljardi krooni väärtuses ning imporditi Eestisse 9,3 miljardi krooni eest.
"Algul oli Soomesse eksport tagasihoidlik ja import kõva, kuid nüüd on import sealt üsna keeruline," võrdles EST-Trans Kaubveod AS omanik Sulev Saareväli kaubavahetuse muutust 15 aasta jooksul.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.