Kiil: Eestis puudus 25-30% konteineritest

Soomlasi piinav konteinerikriis sirutab oma haarmeid ka Eesti kohale. Sellegipoolest pole vahepeal vaat et vaid tulevikuveoks nimetatud konteinerveo mõõnamine seda päevakorrast maha võtnud. Liiatigi pole Klaipeda Sadamat läbima pidav Hiina transiit veel reaalsuseks saanud. "Klaipedast pole veel kaup läbi käinud," pidas ta sinna plaanitud Hiina transiiti veel pigem unistuseks.

Samas on aga hiinlaste kõrgetasemeline delegatsioon järgmisel nädalal alates 2. novembrist ju Eestis. Seega, eks näis, mis moodi arengud hakkavad minema, oli Kiil põnevil.

"Küll see päev ükskord koidab, kui saabub selgus hiinalste transiidi osas," võttis teemat Kiil väärika rahuga.

"Sadam ongi selleks, et teenindada erinevaid kaubagruppe. Meile pole keegi pannud silti külge," osutas ta Tallinna Sadama valmidusele kõigeks.

Soomalste võtet võidelda konteinerikriisga autovedudega pidas Kiil Euroopa mastaabis mõistlikuks. Samas Hiinast oleks selline vedu välistatud.

Siiski tunnistas ta, et ligi kümme aastat tagasi oli küll päevakorral Hiina transiit rongiga, siis vahepeal oli idee panustada vaid mereveole.

Võrrledes meritsi veoga on raudtee vedu kiirem, kuid kallim. Näiteks Kasahhisse ja Venemaale veetakse konteinereid rongiga. Konteinerrongid liiguvad Hiinast juba ka Moskvani.

Kolmas variant oleks vedada laevadega senise asemel hoopis mööda Põhja Jäämerd. "Lähitulevikus on see alternatiiv - varsti on see ju teadlaste sõnul jäävaba," arutles Kiil.