Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtete varud kahanesid II kvartalis järsult
Võrreldes I kvartaliga vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP II kvartalis 3,4%. SKP vähenemine eelmise kvartali suhtes aeglustus. Tänavu I kvartalis vähenes SKP 6% ja möödunud aasta IV kvartalis 4,5% eelmise kvartaliga võrreldes.
SKP jooksevhindades oli II kvartalis 53,9 miljardit krooni.
SKP vähenemist võrreldes eelmise aasta II kvartaliga mõjutas jätkuvalt langenud sisemajanduse ja välisnõudlus. Sisemajanduse nõudlus vähenes 30%, mõjutatuna kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste, kapitali kogumahutuse põhivarasse ning varude kiirest vähenemisest. Sisemajanduse nõudluse osatähtsus SKP-s langes 92%-ni, mis on madalaim näitaja alates 1995. aastast.
Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused vähenesid 21%. Vähenemine toimus kõikides kulutuste alamjagudes, kuid enim mõjutas kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutusi kulutuste vähenemine vabale ajale ja kultuurile, transpordile ning muudele kaupadele ja teenustele, nagu näiteks finantsteenused, isikuhooldus.
Kapitali kogumahutus põhivarasse (investeeringud miinus müük) vähenes 39% mõjutatuna kõige enam kapitaliinvesteeringute vähenemistest ettevõtete ja kodumajapidamiste sektoris. Põhivaraliigiti vähenes kapitali kogumahutus enim transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Ettevõtete varud vähenesid II kvartalis järsult.
Nõrga sisemajanduse nõudluse tõttu vähenes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes oluliselt kaupade ja teenuste import (hinnamõjusid arvestades 31%). Kaupade import vähenes 32% ja teenuste import 26%. Enim mõjutas kaupade importi masinate ja seadmete, mootorsõidukite, kemikaalide ja keemiatoodete ning metallitoodangu impordi vähenemine.
Samas kasvas puhastatud naftatoodete import. Pärsitud välisnõudluse tõttu vähenes II kvartalis kiiresti ka kaupade ja teenuste eksport. Samas hinnamõjusid arvestades ekspordi langus mõnevõrra aeglustus (I kvartalis langes eksport eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 17%, II kvartalis 11%). Kaupade eksport vähenes 13% ja teenuste eksport 7%.
Enim mõjutas kaupade eksporti elektrimasinate ja -aparaatide, puidu ja puittoodete ning metallitoodangu ekspordi vähenemine. Samas kasvas oluliselt puhastatud nafta- ja põlevkivitoodete eksport. Teenuste eksporti mõjutas enim maanteetranspordi kaubaveoteenuste, reisi-, ehitus- ning muude äriteenuste vähenemine. Samas kasvas raudteetranspordi- ning sideteenuste eksport.
Netoekspordi suhe SKP-sse oli 8,2%, mis on seni kõrgeim näitaja alates 1995. aastast. See näitaja on viimase kahe aasta jooksul pidevalt paranenud.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele