Veovahendite toomise eksport mullu kasvas

Transpordivahendite tootmises kasvas 2008. aastal eksport, kuid see ei suutnud tasakaalustada langust siseturul.

Mootorsõidukite ja nende osade tootmine suurenes, muude transpordivahendite toodangu maht oli aga languses, selgub majandus- ja kommunikatsiooni ning rahandusministeeriumi koostatud eelmise aasta majandusülevaatest.

Transpordivahendite tootmises vähenes tootmismaht 2008. aastal paari protsendi võrra. Mootorsõidukite ja haagiste tootmine suurenes küll ligi 5%, kuid muude transpordivahendite tootmises toimus tagasiminek (-6%). Aasta viimases kvartalis langes järsult nõudlus ka mootorsõidukite sektoris ning tootmist tuli tugevasti kokku tõmmata.

Aasta kokkuvõttes kasvas eksport mõlemas allharus vähesel määral, samas müük siseturule kahanes. Probleemid siseturul hakkasid end tundma andma juba 2007. aasta teisel poolel, ekspordiga tekkisid tõsised raskused seoses maailmamajanduses toimunud arengutega alles 2008. aasta viimastel kuudel.

Võrreldes 2007. aastaga kasvas kõige enam ujuvkonstruktsioonide eksport, tugevasti vähenes purjepaatide müük. Peamistest ekspordipartneritest vähenes müük Rootsi (turvavööde müügi languse tõttu) ja Soome (purjepaadid), teiste olulisemate sihtturgude osas ekspordimahud kasvasid. Võrreldes 2007. aastaga mitmekordistus müük Belgiasse (turvavööd) ja Norrasse (ujuvkonstruktsioonid).

Transpordivahendite tootmine sõltub peamiselt välisnõudlusest, kolmveerand sektori müügist moodustab eksport. Nii ekspordi kui siseturu müügi kasv on suurendanud tootmismahtusid, lisandunud on uusi töökohti. Kuigi tööstusharus on tootlikkus suhteliselt kõrge, jäädakse siiski näiteks Soome tasemele veel 2–3 korda alla.

Suuremateks sektori ettevõteteks on AS Norma (turvavööd), Loksa Laevatehase AS (konstruktsioonid laevaehituse tarbeks), Balti Laevaremonditehase tütarettevõtted (OÜ Tallinna Laevatehas, OÜ BLRT Rekato, OÜ BLRT Laevaehitus, OÜ Tehnomet ja AS Baltic Premator), AS Bestnet ja AS Respo Haagised (haagised), OÜ Tarmetec (autode lisavarustus), AS Ühinenud Depood (raudteeveeremi remont), Universal Industries OÜ (summutid). Suuremad ettevõtted on koondunud peamiselt Tallinna ja Harjumaale (2/3 sektori töötajatest), lisaks kerkivad teistest piirkondadest esile veel Tartumaa, Ida-Virumaa ja Saaremaa. Pikaajaliste prognooside kohaselt veab eksport tulevikus müügimahtusid üles, kuid kasvab ka müük siseturule.

Tootmismahtude kasvu taga on tootlikkuse suurenemine, kuna kvalifitseeritud tööjõu nappus ning tööjõukulude kasv sunnib kallimatele toodetele keskenduma. Olukorda tööturul muudab pingelisemaks töötamine välismaal ning tööjõu pärast konkureeritakse ka teiste harudega. Samas lähemal ajal väheneb koos majanduslangusega ka tööjõu nõudlus.

Hõivatute arv transpordivahendite tootmises kasvas 2008. aastal 8% võrra. Kuna sama palju suurenes ka statistikaga hõlmatud ettevõtete arv (peamiselt muude transpordivahendite tootmises), siis osaliselt tuleneb kiire kasv paremast ettevõtete kaetusest statistikas. Sektori palgad kasvasid 2008. aastal Eesti keskmise palgaga samas tempos, kuid sarnaselt teistele töötleva tööstuse harudele reageeriti olukorra halvenemisele palgatõusu järsu piiramisega. Palgatõus ning töötajate arvu kasv tõstsid tööjõukulusid veerandi võrra. Muud kulud suudeti hoida praktiliselt muutumatuna ning seetõttu ületas tulude kasv kulude suurenemist.
Ettevõtete kogukasum tõusis enam kui viiendiku võrra, ka tootlikkuse näitajad paranesid.

Mootorsõidukite ja haagiste ning muude transpordivahendite tootjad investeerisid 2008. aastal põhivarasse poole vähem kui aasta varem. Investeeringud kahanesid peaaegu kõigis valdkondades. Kõige enam investeeriti masinatesse ja seadmetesse ning hoonetesse ja rajatistesse.
2009. aasta esimesed kuud olid sektori jaoks väga kehvad. Tootmise mahud kukkusid aastatagusega võrreldes rohkem kui poole võrra. Autotööstuste probleemid ei jäta puudutamata ka Eesti ettevõtteid, teiste transpordivahendite tootmises on samuti tellimused kukkunud. Kuigi aasta teises pooles võib nõudlus mingil määral taastuda, kujuneb aasta tervikuna ettevõtete jaoks siiski raskeks.

Transpordivahendite tootmine tähendab mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmist ning muude transpordivahendite, nagu laevade ja rongiveeremi tootmist.

Osale arutelus

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Logistikauudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Tööriistad

=
=
=
=
Transpordiliik:
Kui kaup on pakitud alustele, täitke ära aluste lahtrid. Kui kaup ei ole pakitud alustele, täitke ära kauba kirjelduse lahtrid.
Mahukaalu arvutamisel on võetud aluseks:
Autotranspordis 1 m³ = 333 kg.
Lennutranspordis 1 m³ = 167 kg.
Mahukaal: kg
Maht:

NASDAQ OMX Tallinna, Riia ja Vilniuse börsiinfo 15 minutilise viivitusega.

Valuuta Tähis Kurss +/- %
Austraalia dollar AUD 1,59 0.1639861
Brasiilia reaal BRL 4,22 -0.1609963
Bulgaaria leev BGN 1,96 0.0460405
Filipiinide peeso PHP 59,09 -0.1824417
Hiina jüaan CNY 7,65 0.032678
Hongkongi dollar HKD 8,87 -0.099165
Horvaatia kuna HRK 7,41 -0.0013491
Iisraeli seekel ILS 4,09 -0.0489153
India ruupia INR 80,69 -0.0223035
Indoneesia ruupia IDR 15949,95 0.0001254
Islandi kroon ISK 135,73 0.0368514
Jaapani jeen JPY 124,96 -0.0879507
Kanada dollar CAD 1,50 0.0333979
LAV rand ZAR 15,96 0.0413674
Lõuna-Korea vonn KRW 1274,06 0.1414805
Malaysia ringgit MYR 4,61 -0.0584783
Mehhiko peeso MXN 21,77 0.0671113
Norra kroon NOK 9,74 0.0616421
Poola slott PLN 4,33 0.046215
Rootsi kroon SEK 10,46 0.0066905
Rumeenia leu RON 4,74 0.0168709
Singapuri dollar SGD 1,53 -0.0391185
Suurbritannia nael GBP 0,88 0.0800183
Šveitsi frank CHF 1,14 0.0176149
Taani kroon DKK 7,46 0.0080432
Tai baht THB 35,29 0.0218248
Tšehhi kroon CZK 25,70 -0.0544514
Türgi liir TRY 5,99 -0.1317831
Ukraina grivna UAH 30,58 -0.1061717
Ungari forint HUF 317,75 0.0346304
USA dollar USD 1,13 -0.0972849
Uus-Meremaa dollar NZD 1,65 0.127211
Valgevene rubla BYN 2,44 -0.0861645
Vene rubla RUB 74,78 -0.090449

Valdkonna töökuulutused