Veovahendite toomise eksport mullu kasvas

Võrreldes 2007. aastaga kasvas kõige enam ujuvkonstruktsioonide eksport, tugevasti vähenes purjepaatide müük. Peamistest ekspordipartneritest vähenes müük Rootsi (turvavööde müügi languse tõttu) ja Soome (purjepaadid), teiste olulisemate sihtturgude osas ekspordimahud kasvasid. Võrreldes 2007. aastaga mitmekordistus müük Belgiasse (turvavööd) ja Norrasse (ujuvkonstruktsioonid).

Transpordivahendite tootmine sõltub peamiselt välisnõudlusest, kolmveerand sektori müügist moodustab eksport. Nii ekspordi kui siseturu müügi kasv on suurendanud tootmismahtusid, lisandunud on uusi töökohti. Kuigi tööstusharus on tootlikkus suhteliselt kõrge, jäädakse siiski näiteks Soome tasemele veel 2–3 korda alla.

Suuremateks sektori ettevõteteks on AS Norma (turvavööd), Loksa Laevatehase AS (konstruktsioonid laevaehituse tarbeks), Balti Laevaremonditehase tütarettevõtted (OÜ Tallinna Laevatehas, OÜ BLRT Rekato, OÜ BLRT Laevaehitus, OÜ Tehnomet ja AS Baltic Premator), AS Bestnet ja AS Respo Haagised (haagised), OÜ Tarmetec (autode lisavarustus), AS Ühinenud Depood (raudteeveeremi remont), Universal Industries OÜ (summutid). Suuremad ettevõtted on koondunud peamiselt Tallinna ja Harjumaale (2/3 sektori töötajatest), lisaks kerkivad teistest piirkondadest esile veel Tartumaa, Ida-Virumaa ja Saaremaa. Pikaajaliste prognooside kohaselt veab eksport tulevikus müügimahtusid üles, kuid kasvab ka müük siseturule.

Tootmismahtude kasvu taga on tootlikkuse suurenemine, kuna kvalifitseeritud tööjõu nappus ning tööjõukulude kasv sunnib kallimatele toodetele keskenduma. Olukorda tööturul muudab pingelisemaks töötamine välismaal ning tööjõu pärast konkureeritakse ka teiste harudega. Samas lähemal ajal väheneb koos majanduslangusega ka tööjõu nõudlus.

Hõivatute arv transpordivahendite tootmises kasvas 2008. aastal 8% võrra. Kuna sama palju suurenes ka statistikaga hõlmatud ettevõtete arv (peamiselt muude transpordivahendite tootmises), siis osaliselt tuleneb kiire kasv paremast ettevõtete kaetusest statistikas. Sektori palgad kasvasid 2008. aastal Eesti keskmise palgaga samas tempos, kuid sarnaselt teistele töötleva tööstuse harudele reageeriti olukorra halvenemisele palgatõusu järsu piiramisega. Palgatõus ning töötajate arvu kasv tõstsid tööjõukulusid veerandi võrra. Muud kulud suudeti hoida praktiliselt muutumatuna ning seetõttu ületas tulude kasv kulude suurenemist.

Ettevõtete kogukasum tõusis enam kui viiendiku võrra, ka tootlikkuse näitajad paranesid.

Mootorsõidukite ja haagiste ning muude transpordivahendite tootjad investeerisid 2008. aastal põhivarasse poole vähem kui aasta varem. Investeeringud kahanesid peaaegu kõigis valdkondades. Kõige enam investeeriti masinatesse ja seadmetesse ning hoonetesse ja rajatistesse.

2009. aasta esimesed kuud olid sektori jaoks väga kehvad. Tootmise mahud kukkusid aastatagusega võrreldes rohkem kui poole võrra. Autotööstuste probleemid ei jäta puudutamata ka Eesti ettevõtteid, teiste transpordivahendite tootmises on samuti tellimused kukkunud. Kuigi aasta teises pooles võib nõudlus mingil määral taastuda, kujuneb aasta tervikuna ettevõtete jaoks siiski raskeks.

Transpordivahendite tootmine tähendab mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmist ning muude transpordivahendite, nagu laevade ja rongiveeremi tootmist.