Läti konkurentsiameti juht Inese Jaunzeme selgitas, et lennujaama maksuvabastusi uurides keelduti ametile lepingut avalikustamast. Lõpuks tutvuti lepinguga kohapeal.
Lõpuks Diena toimetusse jõudnud kahelõigulises dokumendis lepiti kokku, et Ryanair maksab lennukite maapealse käsitlemise eest 500 euro (7800 kr) asemel vaid 1 euro ehk 15,5 krooni.
Riia lennujaama president Krisjanis Peters kinnitas, et kui tema ja uus juhtkond ametisse asus, avastasid nad, et Iiri odavlennufirma maksab tunduvalt vähem kui teised. 2007. aastal sõlmiti uus leping ja senised maksusoodustused kaotati.
Slesers ei eita, et ta allkirjastas leppe, siiski lükkab ta süükoorma lennujaama juhtidele. „Toetasin põhimõtteliselt Ryanairi tulekut Läti turule. Siiski ei ole ma seotud kindlate summade ja lepingutega. Selle lepingu allkirjastamine on lennujaama juhtide vastutus,“ ütles minister, lisades, et selles ametis peab ta palju dokumente allkirjastama. Mainitud Riia lennujaama leping on siiski ainus, millel on tema allkiri.
Selle, et Ryanair maksis teenuse eest naeruväärselt vähe, avastas Läti riigikontroll. Audiitor Inguna Sudraba ütles: „Kõik materjalid on prokuratuuri saadetud.“ Kahtlustatakse, et Riia lennujaam tasus ka Ryanairi navigatsiooniteenuste arve, mis võis küünida 200 000 – 300 000 latini (4,4-6,6 mln kr) aastas. Teised lennufirmad pidid ise selle eest tasuma.
Prokuratuur on uurimise suunanud korruptsiooniennetamise büroole, mis algatas kriminaaluurimise.