Möödunud aasta sügisest on Estravel teinud tööd, et täielikult e-arvetele üle minna. Firma juht selgitas, et kõiki e-arvega kaasnevaid kokkuhoiukohti esmapilgul ei näegi.
Estravel AS-i tegevdirektor Anne Samlik selgitas, et Itella oli loomulik partner koostööks e-arvete alal, kuna nendega on sujunud hästi ka Soome emafirma koostöö, lisaks oli oluline, et e-arved toimiksid ka Lätis ja Leedus. E-arvetele ülemineku kulu ei ole tema sõnul mainimisväärne. „Kõige suurem kulu oli inimeste ümberõppimine. Kulud kahvatuvad kasude kõrval ja ei oska öeldagi kui palju täpselt kokku hoiame, tööaeg, paberid, toonerid jne,“ selgitas ta.
„Tänaseks on e-arved krooniarved ja veel paar valuutata, kuid me opereerime 15 erineva valuutaga,“ selgitas ta. Samlik tõi välja, et eriti keeruline on ühtset formaati kokku leppida. „Eestiks võidakse ju ühtne formaat kokku leppida, kuid raske on selgitada Uus-Meremaa hotellile, et me tahame just sellist ja sellist arvet,“ selgitas ta.
Ta tõi välja, et kui kõik läbi mõelda, muudavad e-arved elu lihtsamaks. „Tavaliselt ootab viseerimist vajav arve puhkusel olija laual hunnikus, tekivad viivised. Kui on 11 kontorit Eestis, lisaks 2 Lätis ja 1 Leedus, siis on arvete liikumine pikk protsess. Lisaks tööjõukulud,“ selgitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
TallinnHotelsi tegevjuht Ain Käpp ütles, et tulevikus tahavad nad rohke koostööpartnerite ja külalistega tegelda ning kõik mitte sellega seotud tuleb optimeerida. „Funktsionaalsus, sobivus hind, ega see kerge valik pole,“ loetles ettevõtte juht, kes loodab peagi oma firmas e-arvete süsteemi juurutama hakata.
Seotud lood
Swedbank ja Itella Information käivitavasid ettevõtetevahelise e-arvete konsortsiumi.
Arvete käsitleja Itella Information koostöös Swedbanki ja majandustarkvarafirmaga HansaWorld ning Telemaga on loonud ettevõtete e-arvete konsortsiumi, mille abiga saab ettevõtetevahelise arvelduse Eestis muuta täisdigitaalseks ja paberivabaks. Itella Informationi prognoosi järgi säästaksid Eesti riik ja ettevõtted täielikule e-arveldusele üle minnes kuni 1,3 miljardit krooni aastas.
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Hetkel kuum
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt