Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, jätkas I kvartalis langemist. Kui eelmise aasta II ja III kvartalis kasvas reaalpalk veidi üle kolme protsendi, siis IV kvartalis langes 1,3% ja tänavu I kvartalis 4,5%. Samuti oli märtsi lõpu seisuga palgatöötajaid 6,7% vähem kui eelmise aasta samal ajal.
Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (14,0%). Brutokuupalk langes kõige enam nii finants- ja kindlustustegevuse kui ka ehituse tegevusalal (mõlemas 10,2%).
Keskmine brutotunnipalk tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (16,4%). Brutotunnipalk langes kõige enam nii kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse kui ka ehituse tegevusalal (mõlemas 3,6%).
Keskmine brutopalk oli jaanuaris 12 207 krooni, veebruaris 11 884 krooni ja märtsis 12 373 krooni.
2009. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 512 krooni ja tunnis 112,23 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus langes 0,4% ja tunnis tõusis 4,1% eelmise aasta I kvartaliga võrreldes.
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (16,7%) ning langes kõige enam finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal (8,1%).
Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (19,2%) ning langes kõige enam finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal (4,0%).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
IV. kvartalis 2008 oli veonduse, laonduse ja side palgatöötaja keskmine brutopalk 13 737 krooni kuus ja tööjõukulu kuus 18 697 krooni. 2007. aastal teenisid sektori töötajad sama ajal 13 736 krooni kuus.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.