Impordi-ekspordihindade langus kiirenes

Ekspordihinnad olid keskmiselt eelmise aasta märtsist 2,4% ja veebruarikuust 0,7% võrra madalamad. Maailmamajanduse hetkeseisu tingimustes välisturgudel konkurentsis püsimiseks on Eesti ettevõtjad jätkuvalt sunnitud oma toodete hindu langetama. Sama peavad tegema ka teiste riikide eksportijad. Impordihindade langustrend süvenes veelgi kiiremini, aastases võrdluses oli kukkumine 6,3% ja kuises võrdluses 1,6%.

Suurim ekspordihindade langus oli endiselt metsamajanduses (-28,6%), kuises võrdluses kahanesid hinnad 4,8%. Olukord puidu- ja ehitussektoris välisturgudel hoiab jätkuvalt palgi hinna madalseisus. Ka ekspordihindade süvenev langustrend metallitööstuses tuleneb maailmaturu nõrkusest tingitud tooraine hindade alanemisest, aastatagusest perioodist olid hinnad 17,2% ja eelmisest kuust 2% madalamad.

Samas toimus puidutööstuses märtsis mõningane ekspordihindade langustempo pidurdumine (-2,2%ni), kuises võrdluses oli isegi protsendine hinnatõus. Esmakordselt pöördusid langusse ka toiduainete ja jookide ekspordihinnad, nii aastases kui kuises võrdluses oli kahanemine keskmiselt 2,5%.

Aastaga on ekspordihinnad tõusnud veel mitmetes tööstusharudes, nagu masina- ja aparaaditööstus, keemiatööstus, ehitusmaterjalide tootmine, kuid eelmise kuuga võrreldes on ka nendes harudes hinnad langenud.

Impordihindade langust mõjutasid endiselt enam naftasaadused, mille sisseveohinnad olid 40% madalamad kui aasta tagasi. Ka kuuga oli nende hindade kukkumine suurim (-8,5%). Aastases võrdluses olid esimest kuud languses ka põllumajandussaaduste impordihinnad (-7,1%), veebruarist oli hinnad aga 3,7% kõrgemad. Samas mootorsõidukite sisseveo hindade aastane kasvutempo püsis endiselt paari protsendi piires, kuigi nende nõudlus pidevalt langeb.

Järgmisel kuul võib jätkuda mõningane hinnasurve allapoole nii ekspordi- kui impordihindade osas, sest maailmamajandus püsib endiselt nõrgana.