Eesti asukoht vajab Hiinas pidevat tutvustamist

Põhjus peale meie väiksuse on selles, et aastate jooksul paisunud Hiina-Venemaa kaubavahetuses teavad hiinlased täpset kauba liikumise teekonda ainult Saksamaani, kirjutas TFL Estonia MTÜ juhatuse liige Karin Kiviste Hiinast. Lisaks on aastatega soomlased kindlustanud endale kindla positsiooni, sest Vene-Hiina meretee arengu algfaasis panustasid nii Soome riik kui ka ettevõtjad aktiivselt oma võimaluste tutvustamisele.

Tänases majandussurutuslikus situatsioonis aga ollakse avatumad uute võimaluste ja alternatiivide suhtes. Seega on lisaks eestlastele on Hiinas aktiivselt oma riiki turundamas ka lätlased, leedulased ja poolakad.

Teise suure Eesti-Hiina majandussuhete takistava tegurina tõid hiinlased välja Eesti viisarežiimi, mis on bürokraatlikum kui teistel Schengen riikidel. Protseduurireeglid on välja töötanud Eesti välisministeerium ning ka nende muutmine on sama asutuse pädevuses.

Oma kõhklusi avaldasid hiinlased ka Eesti poliitika osas, sest rahvusvaheline majandus on ka väga tihedalt seotud poliitikaga, siis hiinlased  ei ole kuulnud eesti poliitikute selgeid toetusavaldusi Eesti-Hiina majandussuhete arendamisele.

Eesti logistikute delegatsioon korraldas seminare ja kontaktkohtumisi Šanghais, Shenhzenis ja Hongkongis. Šanghais osales seminaril üle 70 ja Shenhzenis 60 hiina ekspediitorit, laevaliini ja kaubaomanikku. Lisaks olid esindatud 5 logistika valdkonna meediaväljaannet. Missiooni käigus kulgesid kõige edukamalt läbirääkimised maailma suurimate konteinervedude operaatoritega ning huvi kinnituseks oodatakse Hiina delegatsiooni vastuvisiidile juba sellel kevadel.

Ühe omapärase mõtte ütles ürituste käigus välja Asian Mining Investment Holding-u juht Lin Yan: „Eesti võiks oma eeldustelt olla üheks maailma suurlinnaks, kuid seda ei juhtu enne, kui tal ei ole oma Hiinalinna”

Missioonil osalesid Eesti Raudtee, Sillamäe sadam, Transiidikeskus, CF&S, Balti Logistika, Universla Import&Export.