Narvas tuleks piiriületamine teha tasuliseks pigem sõiduautodel, sest nendega käib igavene susserdamine, ütles Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) peasekretär Toivo Kuldkepp.
Kuldkepp küll möönis, et küsitav summa ei ole suur aga siiski. „Aastaid tagasi lõpetasime õiguskantsleri abil selle raha kogumise ära ja riik maksis linnale kompensatsiooni 3 mln krooni aastas. Nüüd seda raha vähendati,“ lisas ta.
Kuldkepp lisas, et veokite asemel peaks pigem maksustama sõiduautosid, võib-olla isegi 2-10 korda kõrgema maksuga. Ja ideaalis veokeid üldse mitte maksustama.
„Käib üks sõiduautodega edasi tagasi voorimine, kohati ületab üks sõiduk piiri 5 korda päevas. Veetakse salakaupa, tuuakse viina, tubakat ja bensiini. Käib üks piiriäärne susser-vusser,“ kommenteeris ta olukorda Narva piiril. „Miks peab suuri veokeid maksustama. Kõik masinad läbivad täpselt sama moodi selle platsi.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Narva munitsipaalfirma võtab alates aprillist 200 krooni iga veoauto pealt, mis Narva kaudu Venemaale sõidab, aastaga toob see firmale vähemalt 3,5 miljonit krooni tulu.
Aprillist hakkab Narva linnale kuuluv aktsiaselts Transservice-N taas maksustama Venemaale suunduvaid transiitveokeid, seda hoolimata sellest, et taoline tegevus on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks.
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.