Ministeerium: püsib surve ekspordi- kui impordihindade alanemisele

Ekspordihindades oli suurim kukkumine endiselt metsamajanduses, palgi hind kahanes aastaga 28% ja kuises võrdluses 4%, teatas majandus- ja kommunikatsioonimisteerium. Samas oli eelmise aasta jaanuari võrdlusbaas veel väga kõrge (kasv 52%). Konkurentsis püsimiseks välisturgudel pidid metallitootmise ettevõtted langetama jätkuvalt oma toodete ekspordihindu, mis kahanesid nii aastaga kui ka kuuga kümnendiku võrra. Puidutöötlemises langesid hinnad paari protsendi võrra ning keemiatööstuses pöördusid hinnad esmakordselt langusse (-1%). Ülejäänud tegevusalade ekspordihinnad näitasid aastaga veel tõusutrendi. Ehitusmaterjalide ekspordihinnad tõusid 9% ning masinate ja seadmete hinnad 7%. Keskmiselt 4–5% oli hinnakasv metalltoodete tootmises, toiduainete ja jookide tootmises ning tekstiili- ja rõivatööstuses. Peale metalltoodete kasvasid teiste viimati nimetatud tööstusharude ekspordihinnad ka eelmise aasta detsembriga võrreldes.

Impordihindu mõjutas jaanuaris endiselt kõige rohkem nafta maailmaturuhinna kiire kukkumine (võrreldes eelmise aastaga -39%), mis on viitajaga mõjunud ka keemiatoodete sisseveo hindadele ( -2%). Puidu ja puittoodete impordihindade langustempo kiirenes 15%ni. Suurim aastane hinnakasv oli impordis veel metallide osas (17,5%), samas kuuga tõusid nende impordihinnad vaid ühe protsendi võrra. Ka toiduainete ja jookide sisseveo hinnad jätkasid aastases võrdluses kasvujoonel (6%), kuid detsembrikuuga võrreldes olulist muutust ei toimunud. 4–5% tõusid aastaga põllumajandussaaduste, tekstiiltoodete ning paberi ja pabertoodete impordihinnad.