Lennufirmad panustavad klientide iseteenindusele, et kulusid kokku hoida ja raskeid aegu üle elada.
Rahvusvahelise lennufirmade ühenduse IATA triipkoodiga pardapääsme projektijuht Eric Leopold sõnas, et lennufirmad ellu jääksid, peavad nad muutuma. Seetõttu panustavad nad ka e-piletisse, elektroonilisse pardapääsmetesse, mobiilsusesse, iseteenindusjaamadesse ja efektiivsemasse pagasikäsitlemisse. „Parimal juhul säästetakse nende projektidega sel aastal 14 mld dollarit,“ lisas ta.
Suurim eesmärk on kasvatada mobiilide kasutamist. „Inimesed ostavad e-pileti, selle välja printimise asemel, laeb ta ribakoodi mobiili, mille näitamisega pääseb ta lennukisse,“ selgitas Leopold.
Iseteenindusjaamade tootja NRC corp. turundusjuht. Tania Ladici sõnul maksab tavalises chek-inis ühe reisija registreerimine keskmiselt 3 dollarit, interneti või automaadi chek-in maksab vaid kuni 14 USA senti. „Kulud vähenevad kuni 95%,“ lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Lisaks ei unusta masin pakkuda inimesele võimalust parem koht valida ja selle eest raha küsida, lisapagasi eest lisaraha kasseerida, jne. Lisaks ei satu masin stressi, kui ta näeb järjekorda enda taga kasvama,“ tõi ta välja automaatide eeliseid ja varjatud teenimisvõimalusi.
Ta selgitas, et inimesi tuleb suunata võimalikult palju iseteeninduskioskeid kasutama, neid peab panema parklatesse, ootesaali ja ka väravatesse. „Et inimesed näeksid seda teel lennukile,“ lisas ta.
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.