Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vene uus masuuditerminal piirab Eesti transiidi kasvu
Samas pärsib Eesti Raudtee infrastruktuuritasude metoodika venelaste suurenevat huvi teisi kaupu läbi Eesti vedada, kirjutas Äripäev.
"Kui Ust-Luuga terminal hakkab täies mahus tööle, võiks kaotsiminev masuudikogus olla 5-5,5 miljonit tonni aastas," rääkis transiidiekspert Raivo Vare. See on veerand Tallinna Sadamat läbivast vedellastist, millest suurem osa ongi masuut.
Kui arvutada Vare pakutud number tonnidest ümber vaguniteks, tähendab see aastas 1400-1500 masuudirongi kadu.
Masuudi asemel muu kaup
Seda ohtu aga pole, et Eesti masuudiärist täiesti kõrvale jääks, sest Tallinn on piirkonna ainuke sadam, kuhu saavad sisse sõita suured tankerid. Mida madalamal on aga naftatoodete hinnad, seda suurem on laevaveo hinnatundlikkus.
Eesti Raudtee juhatuse esimehe Kaido Simmermanni sõnul on nad nii selle kui ka järgmise aasta plaanides masuudiveo vähenemisega arvestanud.
Tallinna Sadama nõukogu esimees Neinar Seli ütles, et ettevõte plaanib sel aastal kaubaveo ning puhaskasumi osas olla eelmise aasta tasemel, kui sadamaid läbis 29 miljonit tonni kaupa ning ettevõtte puhaskasum oli suurusjärgus 400 miljonit krooni.
Masuudi asemel oodatakse teisi kaupu. Kui headel aegadel vähendas Venemaa oma toodete transiiti läbi Eesti poliitilistel põhjustel ning seda enda jaoks suhteliselt valutult, siis muutunud majandusolukorras on venelastel üha suurenev huvi kaupa müüa.
"Tahtjaid on söe, väetiste ja naftaproduktide vedamiseks, kokku kümne miljoni tonni peale," rääkis Kaido Simmermann.
Karm veotariifipoliitika
Kuid huvilisi peletab Eesti Raudtee veotariifipoliitika, mille järgi infrastruktuuri kasutamise tasud tõusevad, kui veetavad kaubakogused vähenevad. Vare sõnul on tegu vale loogikaga, mis oli ehitatud lootusel, et kaubakogused kasvavad.
Hetkel kuum
Kuid ajad on muutunud. Veel 2006. aastal veeti Eesti Raudtee rööbastel 44,4 miljonit tonni kaupu, eelmisel aastal vähenes kaubavedu aga juba 26 miljoni tonnini.
"See on traagiline olukord, kus osa võidust läheb kaotsi ning kõige rohkem kaotab Eesti Raudtee," märkis Vare.
Simmermanni sõnul vaadatakse tariifimetoodika ümber ning järgmisel või ülejärgmisel aastal võidakse tasusid juba teistmoodi arvutada.
Seotud lood
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.
Enimloetud
2
3
Leedu soovib kasvatada teemaksutulu ligi 60% võrra
Viimased uudised
Lisatud video kavandatavast teekoridorist
Konverentsid
Hetkel kuum
Kütuse hind pole enam üksnes tarbija mure
Leedu soovib kasvatada teemaksutulu ligi 60% võrra
Vaata, kui palju teenisid logistikasektori võtmetegijad II kvartalis maakondade lõikes.
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele