Kuna taanlaste tehtud uuring ei andnud vastust küsimusele, kuidas võiks kulgeda Muhumaa ja mandri vahelise püsiühenduse trass, jääb Eesti ilma ühest loodetud miljonist ja peab lisaks teise tagasi maksma, kirjutas Oma Saar.
“Rikkumise suurus oli küll 1,9 miljonit, kuid ülejäänud summat pole Eesti ette kätte saanud, seega reaalselt maksamegi tagasi pea poole vähem,” sõnas rahandusministeeriumi esindaja Annika Vilu.
2005. aastal Euroopa Liidu ISPA toetusprogrammi raames läbi viidud Saaremaa püsiühenduse finants- ja keskkonnaanalüüsi eesmärk oli kindlaks määrata majanduslikust seisukohast sobivaim lahendus mandri ja Saare maakonna ühendamiseks.
Analüüsi viisid läbi Taani konsultandid firmadest Ramboll, Sund&Belt Partner ja Deloitte. Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu rääkis Oma Saarele, et pärast analüüsi valmimist esitati 2006. aasta kevadel Euroopa Komisjonile (EK) projekti lõpparuanne ja lõppmaksetaotlus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
EK ei kinnitanud aruannet ja oli rahandusministeeriumile saadetud kirjas arvamusel, et projekti peamine eesmärk ei ole täidetud.
“See, et analüüsi tulemusena ei selgitatud välja ühte ainukest trassivarianti, ongi peamiseks toetuse määra vähendamise põhjuseks,” osutas Kasesalu.
Seotud lood
2025. aastal jõustuv mootorsõidukimaks sunnib paljusid ettevõtteid oma autoparki ümber hindama ning otsima uusi, kuluefektiivsemaid lahendusi. Üheks praktiliseks alternatiiviks on Eesti haagisetootja Brentex OÜ haagised, mis on täiustunud platvormhaagiste seeriaga. Uus platvormhaagiste seeria ühendab endas tugeva konstruktsiooni, nutika disaini ja põhjamaade tingimustele vastava vastupidavuse.