Kuna taanlaste tehtud uuring ei andnud vastust küsimusele, kuidas võiks kulgeda Muhumaa ja mandri vahelise püsiühenduse trass, jääb Eesti ilma ühest loodetud miljonist ja peab lisaks teise tagasi maksma, kirjutas Oma Saar.
“Rikkumise suurus oli küll 1,9 miljonit, kuid ülejäänud summat pole Eesti ette kätte saanud, seega reaalselt maksamegi tagasi pea poole vähem,” sõnas rahandusministeeriumi esindaja Annika Vilu.
2005. aastal Euroopa Liidu ISPA toetusprogrammi raames läbi viidud Saaremaa püsiühenduse finants- ja keskkonnaanalüüsi eesmärk oli kindlaks määrata majanduslikust seisukohast sobivaim lahendus mandri ja Saare maakonna ühendamiseks.
Analüüsi viisid läbi Taani konsultandid firmadest Ramboll, Sund&Belt Partner ja Deloitte. Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu rääkis Oma Saarele, et pärast analüüsi valmimist esitati 2006. aasta kevadel Euroopa Komisjonile (EK) projekti lõpparuanne ja lõppmaksetaotlus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
EK ei kinnitanud aruannet ja oli rahandusministeeriumile saadetud kirjas arvamusel, et projekti peamine eesmärk ei ole täidetud.
“See, et analüüsi tulemusena ei selgitatud välja ühte ainukest trassivarianti, ongi peamiseks toetuse määra vähendamise põhjuseks,” osutas Kasesalu.
Seotud lood
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.