Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Poolik sillauuring võttis Eestilt 2 miljonit
Kuna taanlaste tehtud uuring ei andnud vastust küsimusele, kuidas võiks kulgeda Muhumaa ja mandri vahelise püsiühenduse trass, jääb Eesti ilma ühest loodetud miljonist ja peab lisaks teise tagasi maksma, kirjutas Oma Saar.
“Rikkumise suurus oli küll 1,9 miljonit, kuid ülejäänud summat pole Eesti ette kätte saanud, seega reaalselt maksamegi tagasi pea poole vähem,” sõnas rahandusministeeriumi esindaja Annika Vilu.
2005. aastal Euroopa Liidu ISPA toetusprogrammi raames läbi viidud Saaremaa püsiühenduse finants- ja keskkonnaanalüüsi eesmärk oli kindlaks määrata majanduslikust seisukohast sobivaim lahendus mandri ja Saare maakonna ühendamiseks.
Analüüsi viisid läbi Taani konsultandid firmadest Ramboll, Sund&Belt Partner ja Deloitte. Maanteeameti pressiesindaja Allan Kasesalu rääkis Oma Saarele, et pärast analüüsi valmimist esitati 2006. aasta kevadel Euroopa Komisjonile (EK) projekti lõpparuanne ja lõppmaksetaotlus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
EK ei kinnitanud aruannet ja oli rahandusministeeriumile saadetud kirjas arvamusel, et projekti peamine eesmärk ei ole täidetud.
“See, et analüüsi tulemusena ei selgitatud välja ühte ainukest trassivarianti, ongi peamiseks toetuse määra vähendamise põhjuseks,” osutas Kasesalu.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.