Kuigi Venemaa kehtestas kõigile Euroopa Liidu liikmete teekasutusmaksu, siis Eest ja Venemaa vaheline rahvusvahelise autoveo kokkuleppe välistab selle maksmise.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) peasekretär Toivo Kuldkepp selgitas, et Venemaa teekasutusmaks kehtib kõigile Euroopa Liidu riikidele. „Nii Küprosele kui ka Maltale, kellel sest sooja ega külma pole,“ lisas ta. Venemaa ei nõua teemaksu vaid Valgevenelt ja Ukrainalt.
Kuldkepp saab aru, et Venemaa tahab maksu näiteks Saksamaa ja Prantsusmaa veokitelt, sest nendes riikides on kiirteed tasulised.
Teoreetiliselt ei peaks Eesti veokid Venemaal maksu maksma, kuna riigid sõlmisid 2001. aastal rahvusvahelise autoveo kokkuleppe. Lepingu artiklis 16 seisab, et sõitjate ja kauba vedu, mida teostavad kokkuleppe alusel lepingupoole vedajad teise lepingupoole territooriumil, samuti sõidukid, mis neid vedusid teostavad, vabastatakse maksudest, mis on seotud maanteede kasutamise või hoiuga ning sõidukite valdamise või kasutamisega.
Kuldkepp selgitas, et Eestil ei saa hästi nõuda Venemaalt lepingu täitmist, sest 2004. aastal kehtestas Eesti määruse, millega keelati riiki sisenda, kui paagis on üle 200 liitri kütust. Samas lepingus on kirjas, et vastastikku võib riiki siseneda täis paagiga. „See muudeti küll kiiresti ära. Nii, et teoorias ei peaks maksma aga praktikas maksame,“ ütles ta.
Samas ei usu ta, et maks Eesti vedajaid oluliselt kõigutaks, sest see on vaid 70 krooni päevas ja Venemaa liitus rohelise kaardiga. „Maks ei ole suur, veokijuhid maksavad palju rohkem igasuguseid altkäemakse. Kulud jäävad samaks, lihtsalt ei pea Venemaale eraldi kindlustust ostma,“ lisas ta.
Külla aga teeb ERAA kõik, et maksu tasumine oleks lihtne. „Teeme kõik, et seda saaks ette maksta. Praegu maksu tasumine ei ole eriti mugav,“ lisas ta. Nimelt tuleb seda tasuda postkontorisse, mis nädalavahetuseti ja öösel ei tööta.
Seotud lood
Venemaa peaminister Vladimir Putin kärpis pea poole võrra nende riikide nimekirja, kelle vedajad peavad Venemaal tee kasutamise eest maksma, ka Eesti jäi nimekirjast välja.
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.