Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Raha haihtub koos kaubaalustega
Hinnanguliselt on Eestis ringluses 2,5 miljonit alust. Ühe aluse hind küünib 120 kroonini. Seega on alustes raha 300 miljonit krooni, kirjutas Äripäev.
Tihti jäävad aga alused koos kaubaga poodidesse sealt uut alust või raha vastu saamata.
AS VIA 3L juhataja Elmer Maas ütleb, et probleem on selles, et jaekaubandus on organiseerimata.
Kui suurte jaekettidega süsteem toimib, siis näiteks maakauplustel ei ole tihti midagi vastu tagasi anda. Raha aluse eest samuti küsida ei saa.
"Ta ütleb, et ta ei taha seda alust, kuna ostis ainult kauba," selgitas Maas.
Kaupa aluselt põrandale lappama hakata on kulukas. Organiseerimata jaekaubanduse osa moodustab VIA 3Li kaubast 30 protsenti.
Kui VIA 3Lil on aastas kasutusel 150 000 kaubaalust, siis neist 45 000 kipub jääma kaupluste kätte.
Maas ei usu, et aluste ringluses muutuks midagi riikliku regulatsioonita. "Tekkima peab riiklik sundus tegeleda aluste ringlusega," arvas ta.
ELEA peasekretär Katrin Raie on aga selle vastu, et riik hakkaks kaubaaluste ringluse korraldamisega tegelema.
"Ei taha, et ministeerium kulutaks maksumaksja raha, et mingeid reegleid kehtestada," ütles Raie.
Pigem tuleks koostööd teha teiste ettevõtlusorganistastioonidega, näiteks kaubandus-tööstuskojaga, leiab Raie.
Hetkel kuum
Kaupmehele on parem, kui ta ei pea iga kaubasaatjaga eraldi kokku leppima, mis alustest saab, vaid on olemas kindel kaubaaluste tagasikorje süsteem.
Arvatavasti peab kaupmees hakkama maksma siis aluste tagasikorjajale.
"Lõpuks võime ju küsida, kas on mõistlik korralik euroalus koju viia ja lihtsalt ära kütta," arutles Raie.
Kuigi asjaosalised on juba aastaid kaubaaluste ringluse süsteemi vajalikkusest rääkinud, ei ole seda siiani.
Raie hinnangul on selleks vaja kõigi ühist kokkulepet, et sundida jaekaupmehi süsteemi aktsepteerima.
ELEA kutsus kokku laopidajate ümarlaua, kus moodustati taararingluse töörühm.
Töörühma juht Baldis Estonia juhatuse liige Janek Saareoks tunnistab, et sageli võib eriti toidukaupade puhul üllatada, et autotäis taarat on sama kallis kui autotäis kaupa.
Samas ei julge ta kinnitada, et töörühma tegevuse tulemusena tekib Eestis kohe mingi teenus, mis hakkab kauplustelt taarat tagasi korjama. Esmane eesmärk on ikkagi luua taarale ühtsed, üle-eestilised standardid.
"Tootjate ja maaletoojate poolt pekstakse praegu turule igasugust taarat. Me tahame, et see oleks kindla kvaliteediga," ütles Saareoks.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Luubi all 15 huvitavamat uudisveokit IAA Transportation messilt
Konverentsid
Hetkel kuum
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele