22. august 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Praegu puudub põhiseaduse nõuetele vastav volitusnorm, mis lubaks maanteeametil keelata üle 12 meetri pikkuste sõidukite liiklust riigimaantee kindlatel kilomeetritel teatud osal ööpäevast," selgitas Teder Äripäevale.

Kui õiguslikult korrektne volitusnorm eksisteeriks, võiks maanteeamet volituse piire ja haldusmenetluse põhimõtteid arvestades Tederi hinnangul sõidupiiranguid kehtestada.

Kui maanteeamet kehtestaks Eesti ühel olulisemal magistraalil sügisest raskeveokitele taas sõidupiirangu, rikuks amet õiguskantsleri arvates põhiseadust.

"Kui selleks ei ole eelnevalt kehtestatud volitusnormi, on minu soovitus ettevõtjatele vaidlustada maanteeameti otsus halduskohtus," märkis Teder. Teisisõnu võivad sohvrid piirangut eirata. Kui politsei vedajat väidetava rikkumise eest karistab, võib trahvi saanu halduskohtusse pöörduda, kus firma suure tõenäosusega riigi seljatab ning karistusest pääseb, kuna põhiseadus on ülimuslik.

Teder palus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile saadetud märgukirjas vastata talle hiljemalt 15. septembriks, kas ja kuidas ministeerium piirangut seadustada plaanib.

"Sõidupiirangute kehtestamine võib olla liiklusohutuse seisukohast vajalik. Rõhutan, et igasugune isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste piiramine, ka inimeste tervise ja turvalisuse huvides, saab toimuda ainult õiguslikult korrektsetel alustel," lisas Teder.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatteri arvates ei rikkunud maanteeamet piirangut kehtestades põhiseadust.

"Maanteeametil olid teeseadusest ja liiklusseadusest tulenevad volitusnormid piisavad," usub Tatter.

Tatteri sõnul kaalub ministeerium selge ja täpse volitusnormi väljatöötamist. "Praegu on menetlemisel uue liiklusseaduse eelnõu, mis on läbinud ministeeriumite kooskõlastusringi. Justiitsministeeriumi märkuste läbivaatamise käigus on võimalik sama eelnõu koosseisus täpsustada ka maanteeameti volitusnormi," lootis Tatter.

Eesti ühe suurema veofirma DSV Transpordi juhataja Jaan Lepa sõnul on õiguskantsleri arvamus väga huvitav.

"Ise ei ole teemale selle nurga alt kunagi osanud vaadata. Endiselt arvame, et ametlikul tööajal on Eesti suurimale magistraalile piirangute seadmine arusaamatu. Suurte autode suunamine väiksematele teedele on veelgi ohtlikum," on Lepp veendunud.

Ta ei kavatse siiski midagi ette võtta, kui maanteeamet sõidupiirangu taas kehtestab. "Mingeid aktsioone küll ei plaani. Pigem oleme lihtsalt kurvad, et selget mõtlemist nii vähe on," ohkas Lepp.

Kui suure rahalise kahju kevadtalvine piirang tõi, pole DSV Transport Lepa sõnul välja arvutanud. "Pigem on kulud Eesti riigil selle piirangu haldamisel," kahtlustas Lepp.

Maanteamet ei ole veopiirangu kehtestamisega põhiseadust rikkunud, ütles maanteeameti peaspetsialist Tiina Reismann.

Reismanni sõnul austavad nad nii õiguskantsleri kui ka Tallinna-Tartu maantee kasutajate hinnanguid.

Ameti koostatud analüüsi järgi muutis raskeveokitele kehtestatud piirang liiklust sujuvamaks ning kergitas keskmist sõidukiirust, halvendamata liiklusolukorda Tallinna-Tartu maanteel ja teistel teedel.

"Maanteeamet ei pea end põhiseaduse rikkujaks," lisas Reismann.

Peaspetsialisti sõnul peavad nad sõidupiirangut vajalikuks. "Ekspertide soovituste järgi lüheneks reedese piirangu kehtimise kellaaeg 15-20. Pikkade sõidukite liiklust Imavere-Põltsamaa teelõigul ei piirataks aga üldse," ütles ta.

Piirang jõustuks taas 1. oktoobril ja katkeks järgmise aasta 1. aprillil.