Kas EL keerab selja biokütustele?

Jaanuaris paistis Euroopa Liidu biokütuste poliitika selge. Euroopa Komisjoni otsuse järgi peaks aastaks 2020 olema 10% Euroopa Liidus sõidukites kasutatavatest mootorikütustest biokütused või muud taastuvad energiaallikad. See oli kaugeleulatuv plaan, mis loodi 2007. aastal eesmärgiga vähendada Euroopas liiklusest tekkinud kasvuhoonegaase, kirjutas Charles Hawley Der Spiegelis.

Nüüd aga plaanib EL astuda esimesi samme eemale sellest kunagi keskkonnaeliksiiriks peetud lahendusest. Sellel nädalavahetusel ütles Prantsuse keskkonnaminister Jean-Louis Borloo mitteametlikul kohtumisel oma kolleegidega teistest EL liikmesriikidest Pariisis, et mitte kõik 10% ei pea tulema biokütusest. „Me tuletasime endile meelde, et (kliimategevuse ja taastuva energia pakett) annab ka võimaluse kasutada sõidukites gaasi, elektrit või vesinikku,“ ütles Borloo, „taastuv ei tähenda ainult biokütuseid.“

Saksamaa asemajandusminister Jochen Homann läks veegi kaugemale: „Me peame otsustama, ka me jätame selle kvoodi või mitte. Seda võidakse muuta.“

See muutus tuleb biokütustevastase kriitikatormi tugevnemisest. Kuude kaupa on paljud keskkonnaaktivistid kritiseerinud seda taimedest ja põllumaadel kasvatatud viljast tehtud kütust, kuna see annab keskkonnale ainult väikese kasu. Biokütuste suur äri aga julgustab mõnede arvates arengumaade talunikkevihmametsi maha võtmaja peedirabasid kuivatama hävitades nende võimet eemaldada atmosfäärist liigset CO2.

Biokütused võivad suurel määral mõjutada praegu toimuvat dramaatilist toiduhindade tõusu. Eelmisel nädalal The Guardianile lekkinud Maailmapanga raport väidab isegi, et toiduhindade tõusust 75% võib panna biokütuste arvele.

Aga kas Euroopa Liit tegelikult ka plaanib suuremat muudatust selles vallas? Euroopa energiavoliniku esindaja Ferran Tarradellas Espuny sõnadekohaselt pole midagi muutnud. Vastates Bordoo ootamatule avameelsusele ütles ta Spiegel Online`le: “Me pole kunagi tahtnud keskenduda biokütustele teiste lahenduste arvelt.“

Arvestades teiste tehnoloogiate keerukusega – elektriautod, vesinikuga töötavad autod ja muud – on siiski tõenäoline, et biokütused jäävad veel Euroopas sõidukites kasutatavate taastuvate kütuste nimekirja tippu,selgitasta. „On tõsi, et oleme suure kriitika all,“ jätkas ta, „aga praegusel ajahetkel ei ole tõendid sellised, et me peaksime üle vaatama oma biokütuste poliitika.“

On palju inimesi, kes on teisel arvamusel. Keskkonnakaitsegrupid hakkasid ründama ELi pühendumust biokütustele juba enne kui jaanuaris sõlmitud lepingu tintoli kuivanud. Kui arvestada ka väetist, mida kasutatakse paljude biokütuste kasvatamisel, vihmametsade hävitamist ja teisi keskkonnaprobleeme ning lisades veel transpordikulud võib väita, et biokütuste kasutamine ei vähenda üldse süsinikuühendite õhkupaiskamist vaid hoopis vastupidi – need võivad veel rohkem kahju teha kui traditsioonilised fossiilsed kütused seda teha saaksid.

Varsti aga ei ole enam ainult keskkonnaaktivistid need, kes lähevad taimedest saadud kütuste kallale. Aprillis ütlesid nii OECD kui ka ELi oma teaduslik nõuandeorgan Spiegel Online`le, et EL peaks muutma oma seisukohta biokütuste suhtes. ÜRO toiduga tegelev eriraportöör Jean Ziegler nimetas biokütuseid „kuriteoks inimkonna vastu“, pidades sellega silmas just toiduhindade tõusu.

Aga isegi kui Euroopa Komisjon ei peaks seda kuulama siis Euroopa Parlament teeb seda kohe kindlasti. Esmaspäeva õhtul pakkus parlamendi keskkonnakomitee välja, et võiks ELi biokütuste alased eesmärgid üle vaadata ning asjaga natuke aeglasemalt ja põhjalikumalt tegelema. „Siin on palju tundmatut,“ ütles Wijkman Spiegel Online`le esmaspäeval. „Me vajame rohkem uuringuid... Ma arvan 2007. aastal otsustati kõhutunde aga mitte põhjalike eeliste ja miinuste alusel. Me peame hoogu maha võtma ja tegelema asjaga suurema ettevaatusega, et mitte minna vastamisi toidu tootmisega,“ütles ta, lisades,et biokütuste tootmiseks kasutatud põllumaade puhul tuleb kontrollida, et need ei oleks rahatudvärskelt maha võetudvihmametsa asemel.

Juhindudes teatest, mille saatis Euroopa Komisjon, siis tõenäoliselt peab Wijkman pettuma. Vähemal selle kohta, et mis puudutab viimase aja kriitikat, et biokütused põhjustavad toiduhindade tõusu, on esindaja Euroopa Komisjoni esindaja selgesõnline: „Et saavutada oma 10% eesmärki on meil vaja 4 miljonit tonni põllumajanduslikke tooteid. Teravilja kogutoodang teraviljas on 2,2 miljardit tonni. Ma ei ole küll majandusteadlane, aga kui te nüüd võiksite mulle seletada, kuidas 4 miljonit tonni saab üldse omada suurt mõju teravilja hinnale, siis kuulaksin ma rõõmuga."